Sámis 26

12 Sámis 26/2017 BOARRASEAMOS BUOĐĐOŠLÁJAT Boarraseamos luossabuođut ledje eaŋkalis ráhkkanu­ sat. Čuolddaid geavaheapmi luossabuođus lea hui boa­ ris Deanučázádagas, ja vissásit boarrasat go oarjuolggit. Oarjuolggis leat hárččet ja soadjá mat leat hui boares sámegiel sánit. Oarjuolggi synonyma sátni lea reŋko dahje buođđoreŋko. Reŋko-sátni sáhttá leat suomagiel loatnasátni, ”renkku”, dahje das lea oktasaš sámi/suoma álgovuođđu, man várra geavahišgohte vuosttas kvenat geat ožžo lobi ásaiduvvat Ávjovári siidii 1720-logus. Sii bohte Durdnosleagis. (Solbakk 2000:241). Muhto ferte laktit dasa ahte suopmelaš ođđaássit ”do­ lin” bivdigohte luosa searválaga sápmelaččaiguin buo­ remus luossabivdosajiin, ja dát oktasaš guolásteapmi váikkuhii maiddái sániid lonemii. ”I finnarnas ordförråd inlånades lappska laxfångsttermer och andra ord. Båda de inlånade namnen och orden ty- der på ett fredligt umgänge och en assimilation. Att lap- parna vek undan från kusten och älvdalarna österut och norrut mot inlandet i takt med att kolonisationen blev tä- tare och befolkningen ökade, var ett fenomen som rådde redan under medeltiden”, čállá Vahtola (1997: 319). Vii­ dáseabbot čállá son: ”Uttrycket ”Lappi pakenee, Lanta sakenee” ”Lappen viker undan, bonden rycker fram” bes- kriver väsentligen vad som hände när den samiska och den finska bebyggelsen konfronterades med varandra även i Tornedalen.” (Vahtola 1991: 183f ). Buođu doaris/oazis ja čuolddat leat eamiboaris ráhk­ kanus. Doarrása ja čuolddaid gaskkas geavahuvvojed­ je lastamuorat dahje rissit. Lastamuoraid ja rissiid gea­ vaheapmi buođus lea hui boares vierru. Dábálaččat biddjojit rissit veallut čuolddaid vuostá, gohčoduvvon vealorissin. Rissit geavahuvvojedje maiddái ceaggut, gohčoduvvon ceakkorissin. Ceakkorissit doarrásis gea­ vahuvvojit buođđosajiin gos lea menddo čieŋal geava­ hit oarjulggiid, ja deanobodni lea menddo garas dear­ pat čuolddaid. Dalle geavahuvvojit unnán čuolddat. Čuolddaid gaska lea menddo stuoris ahte sáhttá gea­ vahit vealorissiid. Dalle biddjojit holggat čuolddaid gaskii, ja de bardojit ceakkorissit daid vuostá. Sáhtte maid geavahit lánjáid. Holga -sátni orru leamen eami­ boaris, ja várra dan sáhttá guorrat gitta ”Proto-Uralic” áigodahkii (su. 4500 ovdal Kristusa riegádeami). (Gč. Sammallahti, s. 118). Eará namahus dákkár holgii lea vuodjan mii geavahuvvo bealljegoađis ja lávus (dovd­ dus Kárášjogas ja Buolbmágis). (Gč. Nesheim, s. 182). Govva 5. Dákkár holgabuođu doarrása vuostá sáhttá šaddat hui čáhcedeaddu. Danne biddjojit dávjá cakkit doarrása vuostá vai dat bissu ceaggut. Dákkár cakkit Buolbmát suopmanis gohčoduvvojit villin, mii lea hui boares sá­ megiel sátni.