Sámis 29

14 Sámis 29/2019 Ráhkkanit vuođđudit vuosttas sámi riikkaorganisašuvnna Tromssa-guovllu mearrasápmelaš John Haug ja Porsáŋggu mearrasápmelaš Máret-Lemet – Klemet Pedersen Solbakken de searvaba vuođđudit vuosttas sámi riikkaorganisašuvnna. Dat galggai earret eará bealuštit ja áimmahuššat sámegiela mii lei hávkamin dáruiduhttinbiekka sisa. Čállosisttis “Dan sámi álbmogii!”Nuorttanastes 30.12.1918 John Haug ávžžuha sámi nissoniid ja al- bmáid searvat stuorra bargui áimmahuššat ja ovddi- dit sámegiela. Lea deaŧalaš bargu oažžut sámegiela geavahuvvot álbmotskuvllas gos sápmelaččat ásset. Nuorttanaste-doaimmaheaddji, idjavuonlaš Henrik O. Heika čuovvola Haug ávžžuhusa ja ahte lea áigi “ahte dat sámi álbmot morrána bajás ja álgá duođaid bealuštit su divraseamos árbbi: eatnigiela .” John Haug geardduha ávžžuhusa Nuorttanastes 15.04.1919. Son dovddaha ahte eanebut dihtet ahte dál lea ahtanuššamin našuvnnalaš “lihkahus” sámiid gaskkas, ja danne ávžžuha sámi albmáid ja nissoniid, “geaid suonain golgá sámi varra”, searvat dan stuorra “lihkahussii”mii čuovvovaš geasi galgá dáhpáhuvvat Tromssas. Máret-Lemet – Klemet Pedersen Solbakken čállá dáro- gillii (dás heivehuvvon sámegillii) Kolvik sámesearvvi namas 02.06.1919 (prentejuvvon Lappernes Ven-áviis- sas 15.08.1919) ahte searvi, mii galgá vuođđuduvvot Tromssas, galgá bargat dan ovdii ahte sámegiela oah- pahus galgá váldojuvvot vuhtii álbmotskuvllain. Bar- gojuvvo maiddái lágidišgoahtit sámi áviissa nu ahte juohkehaš sáhttá čálistit juoidá dasa čuvgehussii buor- rin (Samealbmug mii álggahuvvui čakčat 1921). Son ávžžuha olbmuid searvat vuođđudit sámi servviid ja John Haug bokte dieđihit “centralraadet”miellahttun. “Send utsendinger til det store møte, som holdes paa Tromsø i sommer. Mange bække smaa gjør en stor aa. ––“ Sámiid “riikkačoahkkin” 1919 Muhto ovdal Tromssa čoahkkima de lágiduvvui stuor- ra sámečoahkkin [“Et massemøte av finner (lapper)] geassemánu 9. beaivve 1919:s Bonjákasas Deanus. Ledje čoahkkanan 122 sápmelačča (Lappernes Ven 15.08.1919; Nuorttanaste 15.11.1919). Eatnašat ledje Deanus eret. Čoahkkimii lei maiddái boahtán eise- válddiid ovddasteaddji: Boazodoallobearráigeahčči KristianNissen. Čoahkkima rabadettiin deatnulaš Pávvel-Niljas – Nils Pavelsen (1863–1958) dajai ahte sámegiella lei dál šaddan vártnuhis dillái, dannego skuvlaláhka gild- dii geavaheamis sámegiela skuvllas. Sámegiela hárrái čoahkkin celkkii čuovvovačča mii sáddejuvvui Norgga ráđđehussii: • Sámegiella galgá geavahuvvot buot oskkoldat­ oahpahusas sámemánáide buot jahkedásiin máná skuvlla váccedettiin. • Sámegiella galgá geavahuvvot oahpahusas sá- memánáide goittot golbma vuosttas jagi. • Dárogiela oahpahus sámemánáide galgá dáhpá­ huvvat seamma láhkai go vieris giela oahpahus Norgga skuvllain.