Sámis 29

16 Sámis 29/2019 Lea vissa dat vuosttas čoahkkin maid Deanu sá- mit leat áigon otne doallat. Mun oainnán ahte sámiolbmot leat boahtán čoahkkái stuorra viššalvuođain dán vissui. Ovdal leat juo dollon sámečoahkkimat min eat- namis Mátta-Norggas. Nuvt muitaluvvo dollui dat vuosttas čoakkalmas Troandimis 10. februar 1917. Dat illudahttá sakka ahte mun oainnán boazo­ doallobearráigeahčči Kristian Nissen, Kristianias, lea min gaskkas. Mun giittán su dan ustitvuođa ovddas ahte son lea áigon boahtit dasa. Mun lean lohkan aviissain ahte son lea velá dat áŋgireamos sámi bealušteaddji dán áigge. Ja mun áiggun okta- naga dainna álbmogiin sávvat sutnje buresboahti- ma dása min gaskii, ja ahte son guhká oččošii eal- lit, nuvtgo mun maiddái ávžžuhan dán čoahkkima oktanaga muinna čuožžilastit bajás buorástit sutn- je gudnin. Mun lean jurddašan oanehaččat sárdnut sámegie- la birra, ja maiddái namahit sin, guđet leat bargan oažžut Ipmil sáni oahpu eatnigillii oahpahuvvot sámiide. Mii dáhttut guhká muitit sin iluin ja guhká galget sii bissut giittusin min muittus. Vuosttas lei báhppa Thomas von Westen, guhte álggahii dán barggu 1717, árvvu mielde 200 jagi dás ovdal. Son ráhkistii sámiid nuvt sakka ahte son guđii buoret báikki máddin ja vulggii Sámeeatna- mii, gos eai gávdnon geainnut eai ge dámppat. Son juolgguštii badjel Sámeeatnan duoddariid ja sártnodii sámiide Ipmil sáni sin eatnigillii. Son lei rikkis go deikke bođii, muhto son jámii geafin. Sámi eatnigillii galggai evangelium sárdniduvvot, dat lei su dáhttu. Ja son gávnnai ráđđehusa bea- lis mieđamánasvuođa dasa. Muhto sus ledje ollu vuostáičuožžut, geaid gaskkas ledje báhpat ja bisp- pat. Dattege okta dainna bisppain, namalassii Gun- nerus, guhte lei bispan jagiin 1758–73, oaivvildii ahte jos fal bargu sámiid hárrái galgá ovdánit, de ferte evangelium buktojuvvot sin gaskii eatnigillii. Su maŋis bohte eará bisppat, geain lei earálágan oaivil. Soapmásat sis badjelgehčče sámiid ja sin eatnigiela. Viehka áigge maŋŋil bohte bisppat Hvoslef, Skaar ja Bøckman, guđet gávdne vuoigatlažžan dan maid Gunnerus lei ovdandoallan. In áiggo meaddelmannat daid olbmuid, guđet maŋit áigge leat stuorra váivvi čađa bargan sámiid ovddas ja sin giela bajásdoalahan dihtii, nuvtgo báhppa Nils Vibe Stockfleth, professor Friis, rektor Qvigstad, guđet leat jorgalan ollu girjjiid sámegil- lii. Ja erenoamážit dáhtun mun namahit dan eret- jápmán báhpa Tandberg, ja maiddái Jens Otter- bech, guhte dál lea eretcealkán su virggis bargan dihtii sámiid ovddas. Dát namahuvvon albmát leat min ovddas viggan gáibidit dan mii min váimmolaš sávaldat leamaš kristtalašvuođa oahpu eatnigillii skuvllain. Dát gáibádus leamaš guhká sámiid gaskkas, maid maiddái muhtun oassi dárolaččain leat gávnnahan vuoigatlažžan ja earát fas vuostálastán. Mii sámit leat okta hui uhca čearda (nation) dán min eatnanluođa alde, guđet leamaš riiddu gaska- oapmin. Dat lea láittas oaidnit ahte muhtun oassi dárolaččain dáhttot eretrievidit min dan divrasea- mos ja ráhkkáseamos eaiggádusa, min eatnigiela. Gaskkohaga lea dat gal duohta ahte mii sámit berret oahppat riikka giela, jos mii galgat sáht- tit čuovvut áiggi mielde ja ovddidit min áiggálaš dilálašvuođaid dađemielde. Dieđosge galgat mii oahppat dárogiela buorremielas, muhto ii garra, áŋgiris bággejumiin (tvangsfornorskning). Dat gar- Pávvel-Niljasa sárdni sámi čoakkalmasas Bonjákasas Deanus