Sámis 29

46 Saemeste saaman Ungeren gïeledotkije Ignácz Halász (1855–1901) Saapman jaepiej 1884, 1886 jïh 1891 juhtieji. Halász gellieh saemiengïelh dotki, men jïjtjse daajrojde Ungeresne ungeren gïelese olkese vedtieji, jïh dannasinie idtji Saepmesne byögkehke sjïdth. Jaepien 1886 Aarportese juhtieji jïh altese vihkielommes soptsestæjjam, Ole Samuel Elsvatnem (1866–1911) gaavni, dïhte minngeben jaepien soptsestæjjine daaroen dotkije Just Qvigstadese aaj sjïdti. Elsvatnen soptsesh Qvigstadese sjïdtin hov byögkehke voestegh gærjesne Erzählungen aus Hatfjelldalen (1924) jïh mænngan gærjesne Aarporten jih Åarjel- smaaregen soptsesh (1996), maam daaletje tjaeleme- vuekien mietie Lajla Mattsson Magga orrestamme. Halászen barkoe ij leah lïjhke dan damtoes sjïdteme, ihke maanagærja Govne-boetske (1984) Lajla Mattsson Maggan nommine olkese vadtasovveme, jalts dïhte maaje seamma goh Ole Samuel Elsvatnen soptsese Askeladdenen bïjre Halászen gærjesne Svéd-lapp nyelv III: Ume- és tornio-lappmarki nyelvmutatványok jallh saemiengïelesne ’Sveerjen saemiengïele III: Upmejen- jïh Torne-saemien gïelevuesiehtimmieh’ (s. 110–115). Halászen gærjesne, mij daelie aalkoehaamosne gaskeviermesne aaj gååvnese, Ole Samuel Elsvatnen lissine njieljie jeatjah soptsesh, mejstie göökte Ole Samuelen aehtjeste Bendigt Andreasiste (1837– 1928). (Halászen mietie «noere kaarren aehtjie Pienti Ole Bendigsen», guhte sotnese dovne staaloen jïh saemien baahtjen bïjre jïh saajve-jaevrien bïjre soptsesti.) Murriedåbpoeh læjhkan göökte soptsesh, mej soptsestæjjine Halászen baakoejgujmie «Dearnan dajven saemien nïejte» (Tärna vidéki lapp leány) gïem satne «Gunnel Oline Olstad» gohtje. Dïhte aajnehke bïevnese daan Dearnan nïejtem bïjre daajroe man mietie dïhte lij noere nïejte jaepien 1886 jïh dan smaarege naa lïhkes Ole Samuel gon Bendigt Olen smaareginie. Gïeledotkijh hævvi «Dearnan nïejten» gïelem iktesth Dearnan smaareginie jïh dannasinie muvhten aejkien upmejensaemien gïeline ussjedamme. Mijjieh maehtebe gujht jaehkedh dïhte «Gunnel Oline Olstad» ij lij Dearnan dajven nïejte, mohte dïhte buerebh Gunhild Oline Olsdatter, mænngan Børgefjell (1868–1959), gie Såvsoevuemesne Aarportesne reakadamme, tjidtjebe jis Vualtjarisnie reakadamme. Gunhild Oline Børgefjell vihkeles informante tjekkihke Václav Mareken gærjesne Samene i Susendalen (1992) 1 , men daan raajan ij leah tjaalasovveme, dïhte maa Halászen informantine aaj, joe noere 17 jaepien nïejtine giesien 1886. 1 Vuejnieh aaj Lena Kappfjellen «Václav Marek 1908–1994 – Såvsoevuemien årroje tjekkoslovakijste» ( Saemeste saa- man 1/2013: 34–35). Jussi Ylikoski Båeries heamturh jïh vaajesh Saepmeste Ungerasse jïh bååstede Ole Samuel Elsvatn gon Gunhild Oline Børgefjellen soptsesh jaepeste 1886