Sámis / Sámen 30

24 Sámis 30/2019 BOHTOSAT – SÁMI GULAHALLANDOVDOMEARKKAT dahje giellameašttirdoahpagat, nugo Harald Gaski maid gohčoda dáid. Dát sánit addet vuođđoipmárdusa sámi gulahallamii. SÁMI GULAHALLANDOAHPAGAT Sánit Konrad Nilsen Fimben Áillu Ánte Inger Márjá Fimben Áillu Gáren geažidit / geažuhit/ geažádallat Give an inkling of, hint at. (Nielsen, 1934, p. 261) Jus suollemasat jearrá bargat juoidá, muhto nubbi sáhttá seamma gažaldaga divvut ruovttoluotta. Go geažádallá de ii muital njuolga. Guldaleaddji ferte árvádallat maid geažádalli oaivvilda. Go geažuhat, de galgá nubbi árvidit dahje ipmir­ dit maid don oaivvildat. garvit / garvvašit Several times make small detours to get round something. (Nielsen, 1934, p. 57) Go ii leat dáhttu muita­ lit juste nugo lea, go dat sáhttá leat váivves oassi ságastallamis. Garvvát dan maid jurddašalat ieš, jurddašat ahte dien ii heive muitalit. Mun in ane garvin sáni muitaleapmái muhto vánddardeami oktavuođas. govvedit / govahallat Illustrate, describe. (Nielsen, 1934, p. 184) Suomagiel sátni. Sáme­ gillii mearkkaša gažada nuppi. Ámadajus hui álki govvi­ dit. Njunis leat máŋga doahpaga. Gávviris- dahje skoalbmenjunni jnv. Muitaladdat nu ahte nub­ bi galgá oaidnit dego iežas čalmmiiguin man birra don humat. mohkastit / mohkohallat / mohkkasaddat One who does not talk plainly, straightforwardly. (Nielsen, 1934, p. 683) Ii muital bienasta bit­ nii. Muitala dakko gokko heive, ja gokko ii heive dan ii muital. In muital njuolga. In gielis, muhto go orru dárbu mohkastit, de garvván muitalit oasi. Ii muital nu njuolga. Iige visot ábut muitalit. Ii ge dat leat gielis. beasadit / beasadallat In sense of try to get out of, to escape. (Nielsen, 1932, p. 297) Jus muhtin fállá juoi­ dá, ja nubbi ii dette hálit dan, de son geahččala beassát das eret. Háliida beassat áššis. Viggat hupmat nu ahte ieš ii leat sivalaš. njuolgádit / njulget Take the shortest way or the short cut, make for, go on direct to such and such a place. (Nielsen, 1938, p. 95) Jus muhtun muitala juoi­ dá mainna in leat duđa­ vaš, de ferten njulget su vai šaddá riekta. Jus leat gullan sága mii ii leat nu go lei, de fertet njulget. Muhtun gii lea lasihan sá­ ga, sáhttá fas divvut dan ja dadjat, “Ii dat lean nie, muhto ná”. lasihit Tell more than it is true. (Nielsen, 1934, p. 502) Son gii muitala ságaid lasihajuohke saje gokko heive. Muitalus šaddá bivnnut, muhto sáhttá maid čuohcat jáhke­ hahttivuhtii. Sáhttá lasihit sániid go muitala sága, vai orru gelddolaš sáhka. Hui dávjá olbmot herve­ jit sága liige muitalusain, dahje guhkidit dan, vai šaddá suohttasit muitalus. dájuhit Drive someone out of his wits. (Nielsen, 1932, p. 474) Dájuha dan geasa mui­ tala. Lasihesttii vai šattai bivnnut. Hui dábálaš ovdalaš áig­ ge. Dájuhit lea dábálaš mánáid ja vuorasolbmuid. Mieleavttus gielistit nup­ pi. Oažžut su jáhkkit juo­ ga masa mii ii leat duohta. nárridit Be fooling, be taking (someone) in (usually in joke). (Nielsen, 1938, p. 23) Suohttasiid bivdet. Sáhttet bárdnái vikkahit nieidda geasa son ii liiko. Bárdni sáhttá suhttat váimmus, muhto ii dovddat suhtu. Mánáid lei dábálaš nárridit ja nieiddažiid earenoamážit. Die lea du irgi, ja dat dajai nie du birra. Mánát šadde gierdevaččat. ** Givssidemiin hupmat vai mánát eai šatta nu gierddoheamet go lávkejit stuora máilbmái. gáveldit / gávváluššá Entice something somewhere or to someone; steal, steal away, somewhere. (Nielsen, 1934, p. 70) Ii muital duohtavuođa, muhto muitala nu ahte nubbi duhtá. Go don leat gávvil, de don leat dego rieban. Gávvil­ vuođain beasadat áššis. Go gávváluššá de hupmá nu ahte nubbi ii suhta ja vai ii šatta nu roavvasit dat sáhka. njálmmastuhttit No information Go olbmot hupmet hui olu juoga man birra, de dat njálmmastuvai. Irgi ja moarsi ii ábut jitno­ sit hupmat ahte háliideaba náitalit. De sáhttet nu olu njálmmit hupman ahte náitaleapmi gopmána. ** In leat gullán dien sá­ ni, muhto dat orru leame dakkár “overtro”.