Sámis / Sámen 30

36 Sámis 30/2019 pe eai geavat sáni diet , muhto dat sisttisdoallá maiddái mearkkašumi ’diet (die du luhtte)’. Maiddái eará sámegielain leat vehá unnit demonstratii­ va pronomenat, ja davvisámegiella lea ge giella mas dat leat earenoamáš ollu. Aiddo dán dihte lea juste davvisá­ megiela demonstratiiva pronomeniid vuogádat áib­ bas earenoamáš Eurohpá gielaid gaskkas. Ja mii vel ea­ net, sámegiella lea dán temá olis oalle earenoamáš ol­ les máilmmi gielaid gaskkas. Gávdnojit dieđus máŋga duháha giela maid birra dutkiin ii leat vel nu ollu dieh­ tu, muhto go duiskkalaš Holger Diessel analyserii 234 iešguđetlágan giela miehtá máilmmi, dušše 12 giela ledje dán dáfus seamma riggát go sámegiella – ja dain dušše njeallje giela seammasullasaččat go dat suopma­ nat, main gávdno maiddái dut . Eará láhkai go guvttiid­ logu buohta, de ii oktage dáin gielain leat eurohpálaš giella. Dán áigge dattetge maiddái Davviriikkain gáv­ dnojit olbmot geat leat boahtán Somalias ja hállet so­ maligiela dahje leat eret Nigerias ja hállet hausagiela. Sin gielain leat seamma ollu dakkár sánit go dat , dát , diet , duot ja dot . Muhto jus galgat gávdnat giela mas leat seamma ollu demonstratiiva pronomenat go doppe gos maiddái dut gullo, de dalle fertet kánske vuolgit gitta Madagaska­ rii Indiaábis. Ja vaikko boahttevaš dutkamušat muhtun beaivve čájehivčče, ahte áibbas nie guhkás ii dárbbaš vuolgit, de juo dál sáhttit oalle sihkkarit dadjat, ahte aiddo dákkár demonstratiiva pronomenat dagahit sá­ megiela stuorra máilmmi perspektiivvas oalle earen­ oamážin. Vel eanet earenoamážin go guvttiidlohku, mii ii dieđus leat beare dábálaš máilmmi gielain dat ge. Aiddo dákkár sániid dihte gielladutkit dego Kon­ rad Nielsen ja Ole Henrik Magga leat lohkan ahte sá­ meálbmot lea «áicama álbmot» ( et iakttagelsens folk ) – sámegiella buktá ovdan ollu eanet nyánssaid go máŋga eará giela. Dát laktása dieđus maiddái dasa ah­ te áicama álbmot earuha maiddái guvttiidlogu ovttaid- ja máŋggaidlogus, muhto vel hárvenut lea dat ahte leat nu ollu demonstratiiva pronomenat. Sámegiela gram­ matihka buot stuorámus earenoamášvuohta sáhttá leat dat, ahte kánske máilmmis ii gávdno oktage eará giel­ la, mas livčče sihke dakkár pronomenat go moai , soai ja doai , ja de dasa lassin vel dat , dát , diet , duot ja dot – ja vel dut dahjege do dot do doppe .