Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi
Saemien faagalidteratuvran tjaelijijih jarkoestæjjajsiebre
Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre
  Miellahttun?
  Kontunummirat Norgga- ja Suoma beali miellahtuide gosa sáhttá máksit miellahttoruđa
S

(Dåhkkidum 10.10.92, rievddadum 12.12.93)

§ 1 Namma, ulmme ja doajmma
1.1 Siebrre la fágalasj girjetjállijda ja jårggåliddjijda fáhkasiebrren. Siebre namma la Sáme fágairjalasj tjállij- ja jårggåliddjijsiebrre .
1.2 Siebrre galggá
* bælostit sebrulattjaj barggodilijt ekonomalattjat ja fágalattjat, ja aj kultuvrralattjat ja sosiálalattjat
* åvdedit buorre fágalasj tjállemav, jårggålimev ja dålkkumav
* åvdedit sámegiela adnemav almmulasj ja ietjá aktijvuodajn
* bisodit avtamielalasjvuodav siebrulattjaj gaskan * sjiehtadallat almmudagáj, oajválattjaj ja iehtjádij mij guosská mávsojda ja ævtojda fáhkagirji ålgusvaddem aktivuodan. j.n.a.
1.3 Siebre doajmmaj gullu aj sjiehtadallat sebrulattjaj åvdås ja dahkat sjiehtadusájt al- mmulasj ja privahta ásadusáj ,ma guosski kopierima dåhkkidibmáj ja ævtojda, jali sebrulattjaj bargoj rievtesvuodaj ietjá adnemij dagu radion ja Tv`n. Siebren li sjiehtadallam rievtesvuoda ja máhttá dahkat sjiehtadusájt rievtesvuoda åmastiddjij åvdås ja vaddet dajt aktisasj orgánajda/institusjåvnåjda gejn li avtalágásj dahkamusá.
§ 2 Sebrulasjvuohta
2.1 Sebrulattjan dåhkkiduvvi sij gudi li tjállám fáhkagirjev/girjijt,oahppamgirjev/ girjijt jali li jårggålam girjijt/ fáhkatevstajt/ artihkkalijt sámegiellaj binnemusát 50 biele. Nammaduvvam gájbbádusá vierttji duodastuvvat sujsta guhti åhtså sebrulattjan sæbrráj.
2.2 Sebrulattja dåhkkiduvvi njuolgadusáj milta stivras . Jáhketjåhkanibme nammat fáhkajuohkusav/ gujttalvisnammadusáv mij giehtadallá gujttalvisájt.
2.3 Jahketjåhkanibme mierret jahkásasj sebrulasjmávsov. Sebrulattja gudi ælla manemus guovte jage birán, máksám sebrulasjmávsov sihkoduvvi sebrulasjlågos. Sij e besa sebrulattjan åvddål li máksám sebrulasjmávsov.
§ 3 Stivrrim ja háldadibme
3.1 3 stivrraájrrasa ja 3 sadjásattja (nr. rájdus ) jådedi siebrev njuolgadusáj milta.
Stivrra organiseri siebre kåntåvrav ja dáhká barggonjuolgadusájt bálkkidum barggijda. Kåntåvrå jådediddje jali sån gesi stivrra vaddá fábmodusáv, máksá siebre gålojt. Stivra åvdåsvásstádus le gåtsedit vaj ruhtalåhko dárkestuvvá
stáhtadåhkkiduvvam dárkestiddjes.
3.2 Stivrra gåhtjoduvvá tjåhkanibmáj ássjelistajn. Stivrra máhttá dáhkat mierredusájt gå binnemus guovtes ájrrasijs li tjoahken ,ja nubbe dá guoktás la jådediddje jali sadjásasj jådediddje.
3.3 Rudá ma li juolloduvvam sæbrráj manni "Fágagirjjálasj foanddaj". Fåndav háldot stivrra gænna li gålmmå (3) ájrrasa persåvnnalasj sadjásattjaj, ja gejt jahketjåhkanibme vállji. Jahketjåhkanibme mierret njuolgadusájt "Fgaagirjálasj foanddaj".
3.4 Jahketjåhkanibme vállji válggajuohkusav gånna li gålmmå (3) ájrrasa. Jahketjåhkanibme mierret njuolgadusájt juohkusij.
3.5 Stivrra máhttá dárboj milta nammadit gasskaájggásasj ja stuoves juohkusijt,
dagu ájrrasav ja suv sadjásattjav Samkopia jahketjåhkanibmáj.
3.6 Jahketjåhkanibme máhttá mierredit luohtádusulmutjijda bálkáv sijá dåjmaj åvdås.
§ 4 Jahketjåhkanibme
4.1 Jahketjåhkanibme la siebre alemus mierrediddje.
4.2 Jahketjåhkanibme galggá aneduvvat juohkka jage åvddåla snjuktjamáno gietjen dan bájken ja ájggáj majt stivrra mierret.
Jahketjåhkanibme giehtadallá dájt ássjijt:
- stivra jahkediedádusáv, dåhkkidum ruhtalågov ja budsjehttaævtodusáv.
- doajmmaplánav - sebrulasjmávsov - válljimijt, §2.2, 3.1 ja 3.4 luohtádulmutjijt.
Ássjijt majt jahketjåhkanibme galggá giehtadallat galggi stivrraj boahtet
guokta (2) vahku åvddåla jahketjåhkanime.
4.3 Jahketjåhkanibme gåhtjoduvvá niellja (4) vahku åvddål ráhpambiejve. Gåhttjoma fáron galggá tjuovvot stivra ássjelisstaárvvalus ja válggajuohkusa ævtodusá.
4.4 Juohkka sebrulattjan la jienastimrievtesvuohta jahketjåhkanimen. Sebrulattja
gudi e máhte boahtet, máhtti åvdåstimtjállagav ietjá sebrulattjajda vaddet.
Oassevállde-sebrulattjan ij máhte liehket ienep gå akta fábmodus.
4.5 Stivrraj ja foanndastivrraj válljiduvvá juohkka luohtádusulmusj guovte jahkáj. Ij aktak luohtádusulmutjijs máhte avtat rájes doajmmat ienebut gå guhtta (6) jage. Sadjásasj doajmma ij lågåduvá.
4.6 Jahketjåhkanibme vállji ådå luohtádusulmutjijt jus válljidum ulmutja guodi dåjmav jali oadtju ietjá luohtádusdåjmajt. Ulmutja gudi ådåsit válljiduvvi, doajmmi gætjo doajmmaájgev.
4.7 Jus stivrra vuojnna dáv dárbbon de gåhtjoduvvá sierra jahketjåhkanibme, jali jus
1/3-oasse sebrulattjajs gájbbedi dáv gålmå váhko duogen. Tjåhkanibme
gåhtjoduvvá 14 biejve åvddål tjåhkanambiejve. Jahketjåhkanibme njuolgadusá hiebaduvvi sierra jahketjåhkanibmáj nav gå la vejulasj ja máhttelis.
§ 5 Jienastimrievtesvuoda ja luohtádusdoajmmam.
5.1 Dåssju sebrulattja gudi li sebrulasjmávsov máksám máhtti jienastit, ja luohtádusulmutjin válljiduvvat.
§ 6 Njuolgadusáj rievddadibme
6.1 Njuolgadusáj rievddadibmáj gájbbiduvvá 2/3-ieneplåhko jahketjåhkanimen.
§ 7 Siebre hiejtedibme
7.1 Jahketjåhkanibme mierret siebre hiejtedimev. 2/3- ieneplåhko gájbbiduvvá guovten jahketjåhkanimen ma??álakkoj. Jahketjåhkanibme mierret gåktu siebre rudá ja åbmudagá galggi aneduvvat.