Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi
Saemien faagalidteratuvran tjaelijijih jarkoestæjjajsiebre
Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre
  Miellahttun?
  Kontunummirat Norgga- ja Suoma beali miellahtuide gosa sáhttá máksit miellahttoruđa
Dalle go

Aage Solbakk

Mii joatkit goaikkanasain ovddeš sámi teakstagálduin. Dán vuoro goaikkiha, mealgadii stircciha, gielddastivrra čoahkkimiin.

Ovddeš (ja viisa otná ge) gielddastivračoahkkimat sáhtte leat hui girjái ja muhtumin ge boagustahkkásat. Máŋgii dagahii gielladilli dan, go sáme-gielagat galge viggat ákkastallat áššiideaset dárogillii, mii lei čoahkkin-giella ja man eatnašat dalle eai hálddašan nu bures. Máŋga dákkár dáhpá-husa ledje omd. dalá Buolbmága gielddastivračoahkkimiin, maid lean čohkken ja vurken. Sámegielagat dávjá orro jaska, nohkastedje čoahkkin-latnačiegas ja lihkke go galge čálistit namaset čoahkkinprotokollii.

Buolbmát gielddastivrras

Gielddastivraáirras Dolonen, gii lei kvena, lei maid dakkár gii ii vuorjan čoahkkinjođiheaddji, gii lei Kollstrøm, sátnevuoruin. Dálvveáigge su bar-gun lei ligget čoahkkinlanja, ja danne son čoahkkináigge lávii čohkkát oapman guoras dola biddjin. Muhto oktii de viimmat áiggui almmái dieđi-hastit, go lei dakkár ášši mii čuzii sutnje njuolgga. Su lahka beavdeguoras čohkkái Hánssa-Ivvár, gii lávii biippostallat garra duhpátrullain. Duollet dálle ain lávii stircalit duhpátčolgga oapmanaskái, ja deaivil han lei vel. De deaivvai Dolonen rabastit njálmmis dieđihan láhkai ja fakŋalahtii vel oaivvis beavddi guvlui. Hánssa-Ivvár deaivvai fas jorgalit oapman guvlui ja nu stircalii čolggas, mii deaivvai dán háve Dolonena njálmmi. Dolonen nu suhtai ja dadjalii vel sáddehettiin ahte ii goassige áiggo šat rahpat njálmmi gielddastivračoahkkimiin.

Dasto Čuđegieddái

Ná geavai fas Čuđegietti (Kistrand) gielddastivrračoahkkimis njukča-mánus 1911, man birra muhtun čuđegieddelaš lea čállán Sagai Muitta-lægje-aviissas seamma jagi:

Čuđegietti ođđa gielddastivra galggašii mahkkái maiddái «lága mielde» válljejuvvon. Muhto gii diehtá makkár bahádagut ležžet čihkosit dahkkojuvvon, go dákkár ođđa stivrra leat mii ožžon, mii ii dohkke áššiid ovdan doaimmahit, ii ge sáhte oktage čállit (?) Leavnnjas lei stivra čoahkis 25át mars kl. 10 rájes. Olbmot čohkkájedje beaivelahki ja gehčče guhtet guoibmásis. Ánta Siivar ordførárin - beaska badjelis, gahpir oaivvis ja fáhcat gieđas ja nu láitá alddis čalmmiid ja buot eará lahtuid ja dovdduid, vai beasašii ordførár virggis eret.

Ohpit ain viehkalii olggos sekreteara ohcat, muhto ii fal oaččo ovttage čállit. De fas álgá giessat protokolla báhpáris olggos ja bleahkalihti ja pinná, ii loga oaidnit ii ge dohkket. Earát fal eai áiggo luoitit Siivara nuvt álkit, go lea olmmái rábmon ja lea leamaš stuoris ja čeavlái ovdal, de geahččalehkos dal dohkket. Siivar dohppe brillaid čalmmiin ja guovlala mieldelahtuid ala: «Na čalmmit go vel dát ge leat!» - Gal lea leamaš olmmái nu guhká go son lei luovusin ja earát gudde nođiid, de gal dalle láittii earáid barggu. Muhto dál go iežas ala gahčai noađđi, de ii loga iežas dohkket masa ge. Ii áiggošii gillát ii suorpma mađe ge.

Máret Lemet vikkai olbmás veahkehit ja de čáliiga protokollii: «Da ordføreren ikke kan faa sig sekretær er mødet hævet.» Muhto de vuostálaste herredstyra lahtut. Eai sii leat dákkáriid besluhtten. De fertiiga nuppástuhttit dan čállaga, nuvt ahte čoagganeapmi maŋiduvvui kl 4 rádjái, eai ge gárron válljet ođđa ordførára, vaikko Siivar lei čállán ámtamánnái ja juo geahččalan láitit iežas buoremus láhkái, ja lohket ahte galgá leat čállán ahte sus lea mielain vihki - son lea «aandsvak». –

Maŋŋil kl 4 čállojuvvui protokollii: Go ordførár lohká iežas leat áibbas dohkkemeahttusin čoagganeamis doaimmahit áššiid ovdan, de ferte viseordførár doallat čoagganeami. - De álggahii almmatge viserodførár Ráste Johán čoagganeami. Supleánttat oaivádalle ja čálle veahkkin.

Dákkár herredstyra møhta, go dál mii Leavnnjas dollojuvvui 23.3.11, ii leat dollojuvvon ovdal min riikkas. Guldaleaddjit boagustedje, ja maŋá-žassii bođii dat jurdda: Leagoson dáinna olbmáin buhtes oamedovdu, geat dákkár stivrra leat ágiteren min gildii? Jogo máhttá leat buot sajiid lágalaččat meannuduvvon? Gal juo dárbbašivččii min geafes gielda eará stivrejeddjiid, jos eai álggeš dáláš stivrejeaddjit buoridit dábiideaset.

Gažadeaddji

(Sagai Muittalægje, 1911)

Ánta Siivar bárdni Peder Sivertsen (1897-1978) válljejuvvui jagi 1932 Čuđegietti gieldda sátnejođiheaddjin ja lei gieldda njunušpolitihkkár eallinagis.