Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi
Saemien faagalidteratuvran tjaelijijih jarkoestæjjajsiebre
Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre
  Miellahttun?
  Kontunummirat Norgga- ja Suoma beali miellahtuide gosa sáhttá máksit miellahttoruđa
S

Harald Gaski

Sámeneahtas leamaš ságastallan sámi suopmaniid ja čállin-njuolggadusaid birra. Muhtumat oaivvildit ahte davvisámi ortografiija lea menddo gárži go ii suova suopmanerohusaid geavahit čállingielas. Sin mielas livčče riggodahkan oppa sáme-gillii jus luoittášii eanet nugohčoduvvon bálddalas hámiid geavahit, ja čuoččuhit ahte nugo dál lea dilli de gáržžiduvvo sámegiella eanáš dušše Sis-Finnmárkku giellan. Earát gis leat geassán ovdan mo dat go Sámis lea juohke suopmanii, dahje gillii, sierra ortografiija dagaha stuorát erohusaid go mat duođaid soitet leat omd davvi- ja julevsámegiela gaskkas.

Neahtta-ságastallan lea miellagiddevaš ovdamearka ja duođaštus das mo áitojuvvon gielaid siskkobealde dávjá bohciidit digástallamat mat deattuhit juste muhtun suopmana dahje ealáhusa dahje vaikkoba fuolkegotti erenoamášvuođa jogo giellariggodahkan dahje giella-seailluheaddjin dahje, nugo maiddá lea gullon, eamisámegiela lagas-vuođa dihtii. Ášši čájeha ahte olbmuin lea giellaberoštupmi ja positiiva čeavláivuohta iežaset gielladuogážii, mii dieđusge lea sihke buorre ja dárbbášlaš giellaseailluheamis, muhto menddo garra čuollan juohke suopmanmearkka beale, soaitá dattege váikkuhit vearu guvlui go – dahje jus – vuollána geahččat olles ovttodaga ollislaččat. Ii davvisámegiella ge leat mihkkige nana gielaid geavahusa dáfus, ja jus dainna menddo sakka meannuda, de dáidet laigagoahtit hearkkes geavaheaddjit eret. Ovddit čállinvugiid heiveheamit leat čájehan ahte olbmuin lea dušše vissis muddui gierdavašvuohta ortografiijaid rievdademiide. Ferte dan ge atnit muittus go evttoha nuppástusaid mat amasmahttášedje oasi – soaitá váldooasi – čállingiela geava-heddjiin čálalaš giellagovvii.


Sámi giella- dahje suopmankárta. Man galle dáin sáhtášii heive-hit ovtta ja seamma ortográfiijalaš njuolggadusaide, vai lea go son buroemus dat ahte juohke suopmanis lea su čállinvuohki?

Nuppe dáfus han ii galggašii iešalddes čállinvuohki heađuštit suopmansániid geavaheamis. Sánit ja dajaldagat han dat leat mat riggudahttet giela, eai ge váilevaš č’at ja ž’at, dahje lohpi molsut muhtun bustávaid eará bustávaiguin.Vel ovddeš Ohcejot-suopmanis ge vissa leamaš h f’a sajis muhtun sániid álggus, go jo Jakob Fellman čálii atnit huola dan sadjái go atnit fuola „Sámieatnan álgoolbmuid" teavsttas, almmá mearkkaškeahttá dan ahte nu dat galgá álo čállot. Lehkos dal mo leš; giella lea dehálaš identitehta mearka, muhto dat lea vel eanet gulahallan-gaskaoapmi, de danin lea dehálaš ahte geava-heddjiide darvána giela govva čalbmesutnii, ja jus dan galgá dahkat, de fertešii gal čállojuvvot ovttaláhkai davvi Sámis goit.