Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi
Saemien faagalidteratuvran tjaelijijih jarkoestæjjajsiebre
Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre
  Miellahttun?
  Kontunummirat Norgga- ja Suoma beali miellahtuide gosa sáhttá máksit miellahttoruđa


Ohpihii jahkečoahkkin
Stivrajođiheaddji Harald Gaski čállá:

Sápmi lea viiddis muhto olbmot lea unnán. Ii leat várra vuosttas geardde ahte diekkár dajaldat gullo, ja dan sisdoalu sáhttá máŋgga láhkai geavahit. Dán vuoro smiehtan mun dan vuosttažettiin čilge-hussan sámi servviid doaimmaid hárrái oppalaččat. Lohken dá gieskat journalistasearvvi jahkedieđáhusa mas stivra čilge ahte sii eai veaje dahkat dađi eanet go masa sin olmmošlaš návccat ollet. Danin báhcet iešalddes dehálaš doaimmat barggakeahttá. Nu várra lea juohke searv-vis, maiddá min, muhto jus servviid ovddasteaddjit galggašedje geava-hit áiggi čilget visot maid livččii galgan dahkat, muhto masa ii leat áigi dahje dilli dahje vejolašvuohta ruđalaš ráddjemiid geažil, de gal ii bázášii dilli eará go čilgemii. Ja dat guhte hálida moaitit, son goittot álo gávdná juoidá maid cuoiggodit juohke barggus. Sápmelaš daddjo ge leat erenoamáš garas nuppi olbmo váilivuođaid oaidnit ja fuomášahttit, de dan duogáža ektui gal sáhttá áddet ahte servviid luohttámušolbmot hálidit moaitámuša caggat ovdalgihtii dan sadjai go gillát vuoigat-meahttun nimmoremiid dihtii. Illá dattege jáhkán sápmelačča leat vearrát go earáid dieid headjuvuođain, muhto min čađačuovgi servo-dagas oidnojit diekkárat olu buoret go stuorát álbmogiid gaskkas. Sámis dávjá orru ahte leat dušše moattis geat barget, ja nugo sátne-vájas ge dadjá, de son guhte olu sárdnu, maiddá gártá olu vástidit. Iešalddes dat ii leat nu negatiivva ja njuolgga go dážaid dajaldat ahte giitemeahttunvuohta lea máilmmi bálká. De soaitá dattege leat dážaid báidnin sápmelaččas diet moaitin-vuoigŋa...

Mu mielas goit álo leamaš olu somát doaimmahit áššiid dan muddui go návccat ja eavttut luitet, ja diehtit ahte olmmoš lea juoidá dahkan dan sadjái go dušše ohcalit earáid bargguid, ja vel vearrát jus dušše galggašii earáid moaitit. Eallin goit min buohkaid oahpaha ahte ii mihkkige bargguid leat nu bures čađahuvvon ahte ii sáhtášii buoret, muhto jus das galggašii ballat – ja eahpeáššálaš kritihkas – de goit ii oktage šat arvvašii guvssi ge gomihit. Sáhtášii beanta dadjat ahte buoret lea juoidá ieš dahkat go earáid cuoiggodit. In dattege navdde dien dajaldaga goassige šaddat ođđa sátnevájasin gal aiddo.

SFS lea oanehis áiggis sajáiduvvan danin manin searvi vuođđu-duvai, sámi fágagirjjálašvuođa buhtadusruđaid hálddašeaddjin ja fága-girjjálašvuođa ovddideaddjin dáid buhtadusruđaid juohkima geažil. Fágagirjjálaš foanda lea jo doaibman logemat jagi, ja oktiibuot dorjon sámi fágagirjjálaš buvttadeami badjel guvttiin millijun kruvnnuin. Eai buot dáid ruđaid ovddas ilmma girjjit, eai ge čállosat, de vaikko čálalaš buvttadeapmi lea ge vuođđun buhtadusruđaid oažžumii, mii SFSas goit hálidat viidát meroštallat makkár fágalaš doaimmat leat mielde ovddideamen sámegiel čálakultuvrra. Dan dihtii sávvat ge plánejuvvon áigečállaga šaddat deaivvadansadjin buot sámegielčálli olbmuide, lehkosat dal čáppa- dahje fágagirječállit, esseijisttat dahje koseristtat, go dál dárbbašuvvo sámegiel čállosiid vuoruheapmi Sámis. SFS hálida dán hommás leat ovddimuččas. Doaivut ahte min politihkkárat ge fargga fuomášivčče ahte girjjálašvuohta sámegillii dárbbaša aktiivvalaš beroštumi mii mearkkaša ahte dan almmuheapmái juolluduvvošii eanet ruhta.

Buorre duođalaš ja hávskkes jahkečoahkkin boares Buolbmágis!

Almmuhan: 19.04.2004
Almmuhan: Mihkku Solbakk