Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi
Saemien faagalidteratuvran tjaelijijih jarkoestæjjajsiebre
Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre
  Miellahttun?
  Kontunummirat Norgga- ja Suoma beali miellahtuide gosa sáhttá máksit miellahttoruđa


Láhppon oahppaneavvudigaštallan
SFS cealkámuš

Geassemánu 18.b. 2008

Organisašuvnnat ja Sámediggi galget farggamusat ođasmahttit ovddeš oahppaneavvu-soahpamuša, ja čohkket searaid dasa ahte jođáneappot buvttadit sámi skuvlagirjjiid. Dat galgá leat guovddážis dál, ii ge dat man galle girjji leat lágádusain vuovddekeahttá.

Mii orrut leat oalát láhppon oahppaneavvu digaštallamis. Dan sadjái go atnit čalmmis váldu ášši, namalassii mo jođáneamosit buvttadit oahppaneavvuid mat ain váilot sámi skuvllain, de láhppuimet dán vuoro ovtta lágádusa girjevuorkái. Muhtimat orrot ain doaivumin dan ahte jos mii dien stuorra vuorkká sáddešeimmet skuvllaide, de leat juo buorre muddui čoavdán min oahppaneavvuváilli. Nu dat ii leat ge dilli, go eai diet vurkejuvvon girjjit leat ráhkaduvvon 2006 Máhttoloktema olis. Dat lea ge mielddisbuktán ahte eanaš girjjit leat boarásmuvvan go oahppaplánaid leat ođasmahttán. Eanaš vurkejuvvon girjjit eai oppa leat ge skuvlagirjjit.

Dađe bahábut šadde mediat láidesteaddjin dasa ahte láhpiimet ášši deháleamos oasi. Sámedigge-ráđđi ja ovtta sámi lágádusa ovddasteaddjit leat giđa digaštallan ášši dan vuođul go mediat ain gávdnet eambbo vurkejuvvon girjjiid, mat eai galgga leat ollen skuvllaide. Jos girjjit eai leačča skuvllain, de leat dasa sivvan dat go gielddat eai oastte girjjiid. Dasto leat lágádusat bággejuvvon deaddilit menddo stuorra logu juohke girjjis. Diet digaštallan ii noga ovdal go Sámediggi, sámi lágádusat ja oahppaneavvučállit fas sohpet mo mii ovttas čoavdit oahppaneavvudárbbu.

Organisašuvnnain, Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvvis ja lágádusaid SÁLASis, leat erenoamáš buorit sivat láitit ja moaitit Sámedikki ođđa luvddáid. Sámediggi han lea dat, mii oahppaneavvuid strategalaš plána ođasmahttima oktavuođas lea rihkkon soahpamuša mii Sámedikkis lea leamaš organisašuvnnaiguin oahppaneavvuid lágideami hárrái. Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi ávžžuha Sámedikki čuovvolit iežas áigumuša, ahte nannet sámi giela ja kultuvrra, ja maiddái gulahallat máhtolaš ja relevánta fágabirrasiiguin dán barggu várás.

Stáhta iežas ásahus “Nasjonalt læremiddelsenter” lei ovddeš soahpamuššii arkiteaktan, ja veahkkin dalá Sámi oahpahusráđđái ja Sámi oahppaneavvuguovddážii. Ii han dat soahpamuš leat dahkkon duššin maŋŋá go Sámediggái sirdojuvvui ovddasvástádus ođđajagemánu 1. b. 2000. Organisa-šuvnnaid ja Sámedikki maŋemuš soahpamuš dahkkui 2004 álggus. Dalle soabaimet loktet čállibálkká.

Otná digaštallamis gullo maiddái dakkár čuoččuhus ahte buvttaduvvon oahppaneavvut leat almmolašvuođa opmodat go stáhta lea ruhtadan buvttadeami. SFS bealis gal eat man ge láhkái dohkket dákkár oainnuid, go dahkkivuoigatvuođat nu gohčoduvvon vuoigŋaduojilága olis leat ollásit vuoimmis, beroškeahttá das gii mávssii buvttadeamegoluid.

Nuvttá oahppaneavvut gielddaide lea dán oktavuođas áibba eará ášši. Lágalaččat dat lea gielddaid ja stáhta ovddasvástádus. Jos gielddain váilu ruhta girjeoastimii, de berre Sámediggi gáibidit stáhtas veahki “geafes” sámi gielddaide. Dán ruđa ii galgga goit váldit ruđas mainna mii galggašeimmet ráhkadit ođđa sámi oahppaneavvuid.

SFS oktavuođat / kontakter:

Stivrajođiheaddji / Styreleder:
Harald Gaski
Mobiltel: +47 97 19 16 28

Čállingottejođiheaddji / Sekretariatleder:
John T. Solbakk
Mobiltel. +47 91 59 06 06

samifaga@samifaga.org



Ođasmahttn 23.07.2008
Almmuhan: Webdoaimmaheaddji