Johan Klemet H Kalstad

Dálvet 2024 bovdii Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi miellahtuidis fágamátkái Frislándii. Geassemánu vuosttaš vahkku ( 4.-9.06.24) de girdileimmet ja seamma beaivvi seaivvuimet Amsterdammas. De leimmet ge Nederlánddas ja das de ruovdemáđija mielde Heerenveenii ja das bussiin Leeuwardemii, mii lea oaivegávpot Frislánddas. Ruovttoluotta mátkkošteimmet Groningena bokte Amsterdammii.

Frislánddas lea fylkastáhtus Nederlánddas, ja doppe gullo frisagiella váldogiellan mas lea maid almmolaš stáhtus. Eanas frisaálbmogis hupmet gielaset ja bealli sis lohket dan, muhto dušše unnit oassi čállet. Eatnasat fylkka birrasiid 650 000 olbmuin ipmirdit frisagiela, mii mearkkaša ahte ahte frisagiealla gullo beaivválaččat buot oktavuođain Frislánddas. Nederlánddas lea dán gielas nubbin giela stáhtus. Dutch lea riikka váldogiella. Frisalánddas lea iežas leavga seamma go mis ge lea.

Frisagiella lea álgoálggus mearraguovllugiella sulluin nuoris gaskal Nederlándda,
Duiska ja Dánmárkku gátti ja Englándda. Dán áiggi gullo frisagiella hárve Dánmárkkus.
Mun muitán Dánmárkku frisaálbmoga bealušteddjiid muhtun mu vuosttaš
nuorravuođas unnitálbmotsemináras Odenseas 1969. Dalle goit en bealuštedje sihke gielaset ja iežaset unnitálbmogin Dánmárkkus.

Vuosttaš beaivi golihii mis Fryske Akademias, mii lea Frislándda akademalaš
dutkanguovddáš ja doaimmaha sihke vuođđu- ja geavahan dutkama frisa giela, historjjá ja kultuvrra sin servodagas. Sis lea earenoamáš čehpodat (ekspertise) dán golmma
vuođuin: Giella ja máŋggagielatvuotta, álbmot ja sin biras frisa giela, kultuvrra, historjjá ja servodaga ektui, historjá ja historjjá árbi.

Frisagielas leat dialeavttat ja muhtun dáin lea Tershelling sullos, mii lea sierra suohkan oarje Frislánddas. Dakkár gielladilálašvuođas lea máŋggagielalašvuođa čehppodagas ávki go doppe leat geahččaladdan ja lihkostuvvan golmma gielat oahpuin skuvllas.

Fryske Akademias muitaledje mot sii leat lihkostuvvan giellaoahpuiguin sin
máŋggagielatvuođas. EU ruhtadeapmi lea leamaš muhtun eavttuin lihkostuvvamii sin dutkandoaimmaid.

Sii čujuhit ahte lea mearkkašahtti mot frisagiella lea olahan kulturgiellan nugo ovdamearkka dihte go Shakespeare barggut leat jorgaluvvon sin gillii. Ja sin čállit muitalit girjjiidisguin mii ja mot áššiid orrot manname Frislánddas ja muđui máilmmis. Muhtun girjjit leat čállon sin gillii ja earát fas leat jorgaluvvon eará gielain.

Frisa álbmot ráhkista teáhtera ja sin teáhterhistorjá álgá juo 1860-jagiin. Frisagiella lea ožžon saji kulturdoaimmain nugo filmmain, musihkas, mediain ja falástallamis. Min joavkku oahpisteaddji Tjallien Kalsbeek lei finadan Guovdageainnus feastavála Liet internasjonal 2017 oktovuođas.

Logaldallan:
Øystein A. Vangsnes
UiT Noregs arktiske universitet & Høgskulen på Vestlandet
Senter for språk, hjerne og læring (C-LaBL)
Om frisisk språk /Frisalaš giela birra (PDF hámis. Deaddil dákko)