Table of Contents Table of Contents
Previous Page  32 / 60 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 32 / 60 Next Page
Page Background

32

Sámis

13/2013

ESSEIJA Harald Gaski, viiddiduvvon esseijan NRK-Sápmi koseriija vuođul 7.1. 2013

Buorre eallin

ja dan dutkan

L

ehpet go gullan muitalusa indiána birra gii čoh­

kái jávregáttis ja oakkui, go de boahtá entrepre­

neavrrálaš vilges almmái suinna háleš­tit. Vilges

almmái dieđus vierustis mielde jearrá indiánas:

– Na, maid dal don? Indiána geahččá apmasit vilges al­

bmái ja imašta ahte ii bat oainne maid son lea, de vásti­

da oanehaččat:

– Oaggumin.

– Na, dan mun gal oainnán, muhto lea go dat rivttes

áige­geavaheapmi dus?

Indiána ii vástit dasa maidige, dušše vuorddaša ahte

galggašii guolli dohppet ja vilges almmái jávkkodit. Vil­

ges almmái joatká:

– Dus galggašii vanas, de beasašit fávlelii. Doppe sihk­

karit lea eanet guolli.

– In mun dárbbaš nu olu guliid, indiána vástida.

– Muhto jus fidnet olu guliid, de sáhtat vuovdit daid

maid ieš it dárbbaš, ja de sáhtat oastit stuorát fatnasa,

vai bivddát vel buorebut.

– Muhto dalle han in astta šat čohkkát dás, bivddašit ja

smiehtadit, indiána láhttesta.

– Na, dalle dušše bálkáhat earáid bivdit du ovddas dan

botta. Dalle leat ordnen earáide ge bargosajiid, de sáhtat

buriin oamedovdduin dás čohkohallat.

Ii indiána diehtán ahte sus livččii moktige galgan leat

fuones oamedovdu dan dihtii go čohkkái jávregáttis

ja bivddašii, ii ge ahte lei su geatnegasvuohta ráhkadit

earáide bargosajiid. Ii han sus alddes ge lean bargu, eará

go birget beaivvis nubbái. Ii ge son ádden vilges albmá

logihka das ge ahte manin son galggai nu olu joavde­

lasaid rahččat dušše dan dihtii ahte beasašii bargat dan

seammá maid jo muđui ge hálidii dahkat.

In áiggo maidige čiekŋalis analysaid evttohallagoahtit

muitalussii, muhto vásáhusa sáhttá atnit kulturerohu­

said ja goappatlágan eallinoainnuid govvádussan. Vil­

ges olmmoš lea nu báidnon lutheralaš-protestanttalaš

bargomorálii ahte easkka sáhttá vuoiŋŋastit go dieh­

tá ahte son tine bures vai sáhttá birget bures. Indiá­

na gis diktá luonddu mearridit. Dieđán bures ahte dát

leat stereo­tipiijat álbmogiid birra, muhto muitalusa lea

vejolaš geavahit jearrat mii duođaid lea Buorre eallin?

Visot iskamat han čájehit ahte álgoálbmogat eai veaje

bures, min birgejupmi lea heittot, gaskamearálaš eallin­

ahki vuollin, tienas lea fuotni ja sosiála váttisvuođat leat

eatnat. Dákkár guorahallamat leat dehálaččat, in mun

vuostálastte daid, muhto arvvan dattege jearralit ahte

makkár mihttomeriid ja eavttuid ektui leat dat iskamat

dahkkon. Gean meroštallan lea vuođđun dasa ahte mii

adnojuvvo Buorre eallimin?

Jearan ee. dan dihtii go 2012-geasi ledjen mun stuor­

ra riikkaidgaskasaš konferánssas Aotearoas, mas okta

fáddá lei juste

Buorre eallin –Well-being.

Okta Jaskesábi

sullo álgoálbmot dutki jorgalii olles gažaldaga vulos­oiv­

viid logaldagastis. Son jearai mo livččii jus bijašii gova