52 Sámen 1/2014
Sámen 1/2014 53
viessoma birra gudi lidjin sijá berraha. Makkár
lij sijá bæjválasj viessom. Sijá iednij ja oappáj. Ja
gåktus sij sujttijin ietjasa mánájt, ietjasa goah
teulmutjijt. Buoremusát nav gåktu vidjura li år
rum lågådahtes ájgijt tjadá.
Gudi li subtsastam, siján le namma majt sij ælla
sihtam tjiehkat. Dan diehti le sijá subttsasa nav
njuolgga gåk ássje le. Ja nav duodalahttja. Ep
dárbaha guoktáladdat jus sijá giehto li riekta.
Muv ájggom le årrum gåvvit viessomtjerdav jåht
tesámij lunna. Dav viessomtjerdav mij ájn gávn
nuj nuortta Svierigin gihtta 1960 – jagij rádjáj.
Gæhttjalam gåvvit sijá ájádusájt, sijá dåbdojt ja
gåktu sijá bæjvválasj viessomtjerda såjtij årrot.
Jus mån galgav gatsostit gillurav åvdep ulmutjij
da gå sijáv buohtastaláv dálásj ulmutjij, de dan
gillurin tjuodtju akta báhko: Åvdåsvásstádus.
Mánájn ja nuorajn lij åvdåsvásstadus vaj sijá áht
jij ja iednij galgaj buoragijt mannat. Ja duodden
vaj sij ietjasa galggin biebbmat ja sujttit. Etjin val
sij noadoda ienep gå majt nahkin guoddet. Jus
etjinsidá boahttsuj barggat, de sij guodin dav
bargov. Oadtjun allasisá bargov mij sidjij hiebaj.
Bargov masta lij mákso – bálkká. Ihkap sjaddat
málestiddje, ihkap snikkár jali ihkap åhpadiddje.
Guhtik bargaj nuov ja náv
Åvvå luonndo, vuovde ja váre, dat lij sijá vies
som. Etjin sij vieso luondo lahka, valla sij vies
sun luondo sinna. Dálkke rievdaj. Ietjá dálkke
idet. Ietjá gå uddni. Ja de vidjura lidjin nav gåk
tus jábe lidjin. Gáktsa jábe lidjin sámij viesso
min. Ja da målssåsin jagev birra. Ulmutja vies
somtjerda vierttij årrot nav gåktu vidjura ja dál
ke lidjin. Valla diehtet gåktu luonndo le ja gåk
tu dan luondon viessom viertti årrot. Barggam
vuoge ja viessomvuoge ihkap ietjá láhkáj idet
gå uddni. Ietjá láhkáj majt ij åvvå máhttám árv
vedit. Máhtukvuohta viertti årrot nav ållo vaj
bierggit manáj lehkus gåk lej.
Avta goade ulmutjijn soajttin årrot viessomvuo
ge ma ællim degu nuppen goaden. Gåktus dan
goaden gárvvunin, majt sij ienemusát bårrin ja
dale nav. Divna gejna mån ságastiv, lidjin sávre
giehttot sijá ietjasa birra ja javllat sij ælla gieht
tum ietjá ællosámij birra.
Gerda Bávvál Ommá lij akta gut munji nav ålov
giehtoj. Sujttij boahttsujt ietjas ájgev, lahkusij
guhttalåk jagev. Riegádij javllamáno gassko ja
gen 1915 muhtem låvdagoaden Snjuktjajávrre
gátten. Dat jávrre le lullegietjen dan váre man
namma le Jarre ja mij le Jåhkåmåhke suohka
na sisbielen. Áhttjes lij Nils Biehtár Bávvál guhti
måttijt jagijt lij årnigålmåj Duorbuna sámesijdan.
Gå lij nielljelågenan jagák, de álgij Gerda boaht
tsujt sujttit dan juohkusin gånnå áhttjes lij. Sån
aj de diehttelis gulluj dan juohkusij gånnå áht
tjes. Sån lij aktu, lij nuoramus. Suv vielja lidjin
vuorrasappo, válldudam ja jåhtåm sierra juoh
kusijda ietjasa boahttsuj.
Ællomiehtsen ja majt dåppen
Ij le máj ællosujtto nágin låsså barggo, valla
viertti val liehket valle vádtset ja valle tjuojggat.
Nav lij dalloj. Aktak ij åvvå ussjolam ietjá lágásj
viessomtjerdav ienni gå ællosujtov. Suohtas lij
vanj ålggon miehtsijt. Ietja mij mierredijma gåk
tus gåktus. Ij aktak ietján gut rájaj mijáv duohku
jali diehki.
Boatsoj ja ulmusj lijga degu rádnatja. Imáj galla.
Boahttsu ja ulmutja rádnastallin. Ulmusj lij de
gu akta dajs viessogijs ma lidjin ælon. Degu boa
tsoj. Imáj dat galla dan tjalmmáj mij dav vuojnij.
Dálla gávnnuji muohtavuojána ja bijla. Valla
biejssti ma da ulmutjijt, Gudi daj vuodji, e nagá
tjuojggat åvvå kilomehterav. Udnásj boatsojsá
me galla ællim máhttet barggat nav gåktu mij
dålen bargajma. Sijá rubmaha buojddu ja ælla
desste vale vádtset jali tjuojggat. Másjijnaj nanna
tjåhkkåhi ja jus sjaddi juosik muohtavuojána da
gi, de sij dassta e gåsik boade.
Dålusj ájge boahttsu ganugin gåsi ulmusj sidáj.
Muhtem jåhtembálggán gávnnuj jæggálak jalgga
gåsi mij álu ælov tjoahkkijma gå lijma jåhtemin.
Tjuottjadijma jalga birra vehik háddjot ja boaht
tsu de gangugin. Dálla dat gal ij lim mannat. Ud
násj boahttsu li ilá viejtoga. Gå galgajma bår
råmboahttsuv, de mij birástijma ælov ja sjuohp
pijma dav majt ájgojma njuovvat allasimme bieb
bmon. Valla dálla. Gå ulmusj boahtá lahka, de
boatsoj dassta beri tjasská ja manná bádan.
Lidjin da ienemusát báhtja ma álggin ælon barg
gat. Valla lij dábálasj nuorra nissuna barggin
ælon desik válldudun ja mánnijin. De lij de farra
mánájt sujttigoahtet. Næjtso barggin jur sæmmi
bargov gå báhtja. Gå Gerda sjattaj gudálågenan
jagák, oattjoj sån allasis ietjas iedne boatsojmer
kav ja dajt boahttusjt ietjas nammaj ma lidjin
suv iedne årrum. Gåktu boahttsuj barggat dav
mån diehtiv. Oahppam lidjiv dajna gå lidjiv ællo
bargon årrum siegen juo måttijt jagijt. Valle tjuo
jggat. Gå mån lidjiv gålmålågenan ja nieljelåge
nan jagák de mån rijbadiv ållu buoragijt tjuojg
gat iehtjádij siegen.
Ietja má mij åhpajma majt dárbahijma
Gerda Bávvál Ommá ja Guoljok-Iŋŋgá vuojedij
ga viehka tjårrågav måttijt jánndurijt. Sijá juogos
galgaj vanj jåhttåt, sirddet årrombájkev. Noade
hiergijt vuorddin årromsajen. Såj ælon idja biejv
ve ja lik vájbbam. Valla jåvsådijga gåsi galgajka.
Divna boahttsu maŋen. De javla!
Da gudi ælon ijáv lidjin gåhtsåm, máhttin oades
tit gierrisij sinna. Duon dán rájdon, dajna gå sijd
da jådij ja rájdo moadda. Ja gierrisijs ållo. Åvde
mus rájdo lájddisdiddje lij ieddne. Åvdemusán
suv rájdon lij låjemus hiergge mij guottij unne
mus mánáv. Mánnáhiergge. Doabbusa doaje
dum. Svagá hierge hárddon. Åvtån bielen gálvo.
Sæmmi låssåda gå manná. Nuppen bielen mán
ná. Noadebielle!
Gerdan lij sierra gieris gånnå gåbttjåsa ja gájkka.
Máhtij oadet biejven gå rájdo jådon. Valla sån lij
nuorra ja sidáj vuojnnet ja gullat. Dan diet muht
tijn gierrisin ja muhttijn tjuojggat. Gå de jåvså
din idjasadjáj, goadev tsieggim, dålåv buollidam
ja vuorddemin desik biebbmo le gárves, de sláb
min da gudi vájbbam. Oaddájin liegga goaden
gåsi guhtik.
Iŋŋgá ja Gerda ejga gatjáda åvtåstik gåktu ja
gåktu. Bargajga gåk ietja sidájga. Ja vuojnnij
ga ietja gåktu galgaj bargaduvvat. Aktak ij sun
nuv bagádam. Boasstot muhttijn såj, valla de såj
ham vuojnijga gåk ij galga. Hárjjánijga ja sjattaj
ga smidábuv ja smidábuv. Ja lik sunnun da buor
re bednaga. Vuojnnin ietja majt galggin. Smidá
buv gå ulmusj.
Gerda ja Iŋŋgá åvtåmielaga. Åvtålágátja. Gå juo
ga ij mannam gåk má galgaj, de såj tjajmajga
aktan. Muhtema valla suhttin gå juoga manáj
boasstot ja beri skulldijin iehtjádijda. Ij le de
suohtas. Farra gávkas ilmme. Gerda ja Iŋŋgá såj
ejga suhtada, vájku manáj tjævto boasstot.
Goaden idedis merreduváj gudi ja gudi guovtes
galggi aktan barggat dan biejve. Gerda ja Iŋŋgá
dal agev aktan. Juoga ietján ij åvvå lam åvtåk
mielan ja njálmen. Nav de ålgus barggosadjáj
gånnå ulmusj iesj åhpaj gåktu boahttsuj barg
gat. Hárjjidalájma gå boahttsu lidjin gárden.
Suohppot ja mavgu. Boahttsu ma da gudi åhpa
din ulmutjav. Imáj dat galla le!
Sij vuoras ulmutja, vuojnni má sij gåktus dál
la boasstot barggi. Valla sij e dal tsuvke majdik.
Oahppusa ietja gåktus galggá ja gåktus ij galga!