Sámis 14

Sámis

14/2013

Lea 24 jage

dan rájes go gonas Harald, ii eisege, dan

rájes go gonas Ovllá rabai dan vuosttas Sámedikki

Norgga bealde. Historjjálaš beaivi miehtá Sámi.

Muittán mun čuvvon

dáhpáhusa stuorra beroš

tumiin, ledjen dalle dikšumiin iežan unnoraččaid, lei

čižžemánná ja boarraseamos gal lei juo bures áiddo

vázzilan. Dan rájes lea Sámediggi dáža bealde viđa

geardde juo ráhppon ja dá gieskat ráhppui dat guđát

geardde, ja dalle galggai fas gonas Ovllá, na vuoi sur

gat, ii fal son, muhto gonas Harald boahtit Sápmái

čađahit dan virggálaš rahpama. Maiddái Ruvdnaprinsa

Haakon lei mielde rahpamis, go son han galgá oahp

pat maŋit áigái.

Buohkain lei vejolašvuohta

boahtit váldit vuos

tá Gonagasa ja Ruvdnoprinssa go boahtiba Sámedig

gái. Sámediggerahpan sáddejuvvui njuolgga NRK

ovttežis ja Sámedikki neahtta-tv:s, dihten sihkkarit

dan, go ledjen dárkkistan dan, go mun han gal maid

galgen čuovvut rahpama.

Árvideames leat máŋga

ášši maid galget sihkka

rastit ahte leat ortnegis dan beaivái. Dieđán dasgo

ledjenoktii mielde ráhkkaneamen go gonas Harald

galggai boahtit Detnui rahpat Sis Finnmárkku digge

gotti, ja dat ii leat go bás ásahus Sámedikke ektui. Jáh

kán dat lea áidna háve go Deanušaldis čorgejedje vi

sot šiljuid das lahka Diggegotti nugo dán beaivái dah

ke. Leš go gonas Harald gal fuobmánge dan.

Bealistan in beroš

munge das nu olu ledje go

Sámedikkis glásaid bassan vai eai, mus leat iežanlágan

beroštumit dán oktavuođas, ja jáhkán doppe leat

soapmásat earát geat beroštit dan seamma áššis go

mun, muhto eai arvva dovddastit dan. Buohkat suoli

dušše čuvvot čalbmegežiin gale go son duot dahje dát

sámedikkeáirras lea geazadan rivttes láhkái. Mun han

gal dieđán mo mii šurrat maŋŋil, ovdamearkka dihte

ahte "ii hal diet lean máhttán čolčet rivttes láhkai".

Mus lea oahpis

geainna lávejetne dárkilit dárkkistit

čiŋaid earáin. Na dál fuobmájin moai han sáhtte dál

dán njuolggosáddagis juo gulahallat telefovnna dahje

skaippa bokte, ja lean dego gullamin iežame: "Jurddaš

dien vuogas gávtti nie bilidii", go moai han dihte vel

gii dan gávtti lea gorron, muhto de ii leat duotna stán

den rohttet gávtti ovddos guvlui go nahkehii badjelii,

ja guhkkin eret máhtii divvut fárdda. Muhto amm’on

dieđát, diet han ii leat ođasmahttán liinni máŋgga

jahkái, duggon han vel orui dat liidni, cuigen mun. "Ii

hal duggon oppa leatge", divusta mu skibir mu. "Diet

k o s e r i i j a

E l l i n o r G u t t o r m U t s i

Mii čiŋadat –

sámegiella gollegiella