

66
Sámis
14/2013
Veahá galbmasiid leaiku
go váccán árra čakča-
seavdnjadin okto du vistti meattá. In bala gal aitto,
go dieđán ahte don it goittot gomohatta. Liikká lea
binnáš ilgat ja doaman meattá Deatnogáddái. Čába
čakčadálki lea, liehmu ja áibbas goalki. Deatnu golgá
nu jaskadit ahte ii oppa gullo ge, gárgo bokte lea uhca
rávnjjáš man šávaš ollá dan moadde čuohte mehtera
man duohken mun lean čohkánan mielleravdii seam
ma sadjái gokko don lávejit čohkohaddat. Dás in šat
bala, dušše muittašan.
Geahčadan savvonii mii
speadjalastá jalledan
albmeoasáža daid sulaid gokko beaivváš dál livččii
váriid duohken. Vanas mii lea rohttejuvvon gáddái
čáhppá čázi vuostá dassá go bieggaspállaš moivesta
čázeoaivvi ja jávkadahttá almmi speadjala. Arveoak
tái orru ráhkkaneamen. Balvvat jo gokčagohtet ráig
gi man čađa aiddobáliid ledje luoitán čuovgga. Ođđa
bieggaspálli buktá donbeale njavi šáva dego báru
mielde bealljái, ja vuosttas arvečalmmit jo rohčet
muorralasttain ja sieđggaid sisa dego vázzi olmmoš
dahje ealli livččii vuovddi čađa boahtimin. Muhto ii
vuos liikkáge bija arvit, spálli dušše luvve moadde
lastta.
Lea nu ártet
jurddašit ahte don it leat šat. Mus lea
nu ealli muittut du birra; du láhttenvuohki, du hállan,
du leikošeapmi – dat ahte don ledjet. Oppa áiggi mu
eallinagis dássážii leamaš don, vuosttas olmmoš gean
mannat galledit go ruoktut bohten, jus jo it don gear
gan ovdal boahtit min geahčái go mun du lusa. Álo
mojunjálmmiid, jearahit mátkki birra, ságaid gullat.
Don ledjet eahki dološ vuogi mielde gii berostii nea
bistis ja su lagamuččain.
Ustit, veahkki, neavvu
ja oahpisteaddji. Veahá
dego áddjá, veahá dego áhčči go mu áhčči jámii go
mun ain ledjen beallešattat gánda. Siidaguoibmi ja
siidaguimmiid ustit. Muitaleaddji: máidnasat bivdo-
fearániid birra, don doložat historjjá girjjiid haga. Muh
to maiddá dálá áiggi ságastallanskihpár. Láviime hállat
gárduma birra, mu doai mu áhčiin láviiga golladit guh
kes skábmaeahkediid goađis logadettiin Knut Hamsu
na, Johan Bojera ja Jonas Lie. Ja earáid ge. Muittán mo
don oahpahit mu goargŋut deanuvatnasa čábbát, nu
ahte čuoibmi ii galgan skoalkkihit vanasravdii. Measta
dolken du dárkilis neavvumiin, muhto maŋŋil áddejin
dan ahte oahppamii gulai sihke sámi árbevirolaš ád
den das mii adnojuvvui čáppisin, ja seammás galgen
oahppat goargŋut nu ahte jus čakčaseavdnjiin ledjen
Deanu alde golgadeamen – mii dan áigge ii šat lean
K o l l e k t i i v v a l a š - b i o g r á f a l a š N o v e a l l a - e s s e i j a
H a r a l d g a s k i
du muitun