4 / 72
4
Sámis
17–18/2014
Lean dál maŋimuš áiggi jurddašaddan veahá kultuvrra
rollas servodagas. Norgga ođđa ráđđehusa kulturpoli
tihkka oažžu ollu kritihka kulturbargiin, earret eará da-
nin go ráđđehus áigu unnidit almmolaš kulturdoarjja
ortnegiid vai kultursuorggi olbmot ozašedje eanet
priváhta ruhtadoarjaga. Kulturdoaimmat galggašedje
dasa lassin doaibmat eanet eaktodáhtolaš bargun,
oaivvildit goit Ovddádusbellodaga politihkkarat.
Unge kunstneres samfund (Nuorra dáiddáriid searvvi)
jođiheaddji Marianne Hurum cuiggoda NRK kronihkas
golggotmánu 15. beaivvi mo Norgga kulturministtar
ThorhildWidvey geavaha sániid nu mo ealáhusvejo
lašvuohta, entreprenevravuohta, geavaheaddjit ja
márkan go hállá kultursuorggi birra. Hurum čilge ahte
kulturbargit ja dáiddárat eai vuosttil priváhta ruđa
kultureallimis, muhto son jearrá mo kulturministtar
lea jurddašan ahte unnit stáhtalaš ruhtadeapmi attášii
dáiddáriidda eanet friddjavuođa? Friddjavuohta mas –
stáhtalaš váikkuhusas ja stivrejumis? Šattašii go unnit
stivrejupmi jos priváhta márkanfámuid ovddasteaddjit
oččošedje eanet váikkuhanmuni kulturbargiid ruhta
geavaheamis? Lohkki oažžu ieš válljet áddeš go dán
duođalaš vai retoralaš gažaldahkan. Dineneavttut ja
bohtosiid lohkat, ekonomalaš gánnihahttivuohta, dat
goit eai leat vuosttas sánit mat goaikkehit mu millii go
lean konsearttas dahje teáhterčájálmasa geahččamin.
Dát lea okta ovdamearka mii čájeha man dehálaš lea
otná servodagas gozihit riikkaid kulturpolitihka, ja
geahččat makkár retorihka eiseválddit geavahit.
Lohken maid duvle muhtin neahttaartihkkala albmá
birra guhte lea sakka behtohallan go Norgga ráđđehus
evttoha sihkkut Stáhtabušeahtas doarjaga norgga
beale ortnegii mii gohčoduvvo "Den kulturelle spaser
stokken". Dát lea stáhtalaš doarjjaortnet mii galgá sihk
karastit ahte boarrásat besset vásihit alla dási ja virg
gálaš dáidda- ja kulturgaskkusteami. Doarjjaortnegis
lea vejolaš ohcat ruhtadoarjaga iešguđet kulturprog
rámmaide nu ahte artisttat ovdamearkka dihte sáhttet
fitnat boarrásiidsiiddain konsearttaid doallamin. Alm-
mái, gean nama in dál šat muitte, muitalii artihkkalis
ahte son lei ieš oaidnán mo su eadni nu lei návddašan
konseartta mii dollojuvvui boarrásiidsiiddas gos son
orru. Sus goase gatnjalat golge go gullá ahte áigot
heaittihit ortnega. Son oaidná man mávssolaš dakkár
vásáhusat leat boarrásiidda, guđet ieža eai šat beasa
eai ge goastta fitnat boarrásiidsiidda olggobealde.
Ráđđehusa beales ákkastallet baicce ahte anne hal
divššárat huraidit boarrásiidda, oassin sin beaivválaš
barggus. Dása dajan ahte juohke áidna olmmoš sáht-
tá leat kulturguoddi iešguđet láhkai, muhtimat eanet
diđolaččat go earát. Dás lea eanet sáhka das mo kul-
SFS čiehka
Kultuvra ovddida servodaga