12 / 60
12
Sámis
13/2013
Nuppi sátnegirjjis
nuppi sátnegirjái
Mikael Svonni
Go Jens Andreas Friis ráhkadii su stuora sátnegirjji
(
Ordbog over Det Lappiske Sprog
) mii addojuvvui olggos
1887, de eai lean go guokte (stuorit) sátnegirjji addojuv
von olggos ovdal, nubbi Norgga bealde (Knud Leem:
Lexicon lapponicum
, 1768) ja nubbi Ruoŧa bealde (Erik
Lindahl & Johan Öhrling:
Lexicon lapponicum
, 1780).
Sihke Leem ja Lindahl & Öhrling geavahedje earret
dárugiela/ruoŧagiela latiinna giela lassin sámi sániid
čilgehusaide ja Friis čuovui maiddái dan tradišuvnna ja
geavahii latiinna giela ja dárugiela čilgehusaide. Leem
sátnerádju leai davvisámegiella ja leai čohkkejuvvon
Norgga bealde ja Lindahl & Öhrling sátnerádju leai
čohkkejuvvon Ruoŧa bealde, namalassii ubmisáme
giela guovllus. Go Konrad Nielsen bargagođii davvi
sámegiela sátnegirjjiin 1900-logu álgogeahčen, de leai
jurdda ahte sátnegirji galggai addojuvvot olggos Hun
gárias, ja ahte čilgehusat galge čállojuvvot hungária ja
duiskka gillii. Muhto go Nielsena sátnegirji (oasit I–
III) almmuhuvvui 1932–38, de das ledje čilgehusat dá
ru- ja eaŋgalasgillii. Dán artihkkalis mon geahčan govt
ovddit sátnegirjjit leat váikkuhan maŋit sátnegirjjiid
ja erenoamážit govt Nilsena sátnegirji lea váikkuhan
maŋit davvisámegiela sátnegirjjiid hámi ja sisdoalu.
Čállinvuohki
1
Vuosttas sámegiel girji almmuhuvvui 1619 ja leai Nico
laus Andreæ
ABCBook påLappeskoTungomål.
Dan girj
ji sámegiella leai máŋgga dáfus váilevaš ja čállinvuohki
eahpesihkar. Dovddus rohkadusa álgu leai čállojuvvon
čuovvovaččat:
Ackia mijen iucht lie almen sis / ailes hiedde tdu
Namme. Quöijk pote tdu Rijkie. Hiedde tdu sijte
/ nimpt almis kockt ai ädnamis.
Seamma jahkečuođi gaskkamuttus (1648) almmuhuv
vui Johannes Tornæusa
Manuale Lapponicum,
ja das
leai seamma álgu čuovvovaččat:
1 Gáldu: Bergsland, Knut (1951–52) Hvordan den nye samiske
rettskrivningen ble til.
Samisk selskaps årsbok 1951–52
: 28–50.
– movt ovddit sátnegirjjit lea váikkuhan
maŋit, hámiid ja sániid dáfus