Sámen 1

24-25 / 64

24 Sámen 1/2014 Sámen 1/2014 25
Gábmagijt goarrot. Da­
si galggi gábmasassá
assás vuovsáliertes ja
sæmmi assás nuorjo­
náhkes. Alldasa galggin
assás sasnes ja ruodja­
sa aj galggin sasnes, val­
la asedap sasnes. Vuod­
dagijt lij låhtåt, diehpev
gætjáj dahkat ja nup­
pe gætjáj snjutjek sas­
nev njadet majt tsåg­
gåt gartsaj sisi. Gábma­
gij sinna suojne. Gåvvi­
diddje: Julev gåvå. Erling
Urheim.
Duoljes dåhkki dahkat sassnev. Vuostak navvet,
giesen bidjat duoljev tjáhtjáj desikguolgav luojttá.
Dat la navvet. Guolgajt gåjkkådit ja dajtåjvuolijda ja
bånsstårij sisi. Guolggabånståra nanna li divna åv­
dep sáme Divtasvuonan ådatjam.
Njuosska náhkev mij le navedum, de bárkkit soa­
gebárkujn. Giesen gå soahke njallá, de la biessit ja
bárkkit. Biessev njattsastit le gæhppat gå njallá.
Ja gåggu biessim, de bárkkov luovvit, gåjkkådit ja
vuorkkit. Gå bárkkit galggá, de smållidum bárkojt
duolldádit tjátjen. Ja de diptet dav bárkkotjátjev
tjoasskot desik le vuorkas.
Gurkkalit nágin stámmbaj ja de dasi duov njuosska
náhkev tsavnnat ja dibddet danna nágin guokta –
gålmmå biejve. Gehtjastallat ja duolla dálla fierrit.
Náhkke sjaddá russjkat ja gå dav gåjkkåt, de le dat
sassne massta manná duov dáv goarrot. Sassnev
manná oadtjot bedjadin ja de sjaddá biedjissassne,
valla dav ij dárbaha gå galggá gábmagijt goarrot.
Gábmagijt goarrot
Vuovssá jali nuorjo náhkes guolgajt ietjáláh­
káj. Gåjkke náhkev buolva nali ja de guolgajt
ráhpot basstelis nijbijn. Rihtso náhkev bárk­
kit soagebárkujn degu sassnev. Valla ij tjadá
bárkkidum galga, de gábmaga e sjatta div­
tuga. Guovddelin lierte sinna galggá vehik
njuoskas mij ij le bárkkidum. Náhke namma
le dal liertte. Ja dassta de oadtjo gábmagas­
sájt. Ájnas lij val máhttet vadjat vaj gábma­
gassá sjaddi nav gåktu galggi.
Åhtsåt suodnagåddoarvev ja de suonajt
bådnet. Dasi galggá njálmme gånnå báne,
buolvva ja nierra. Ja gåktu suonajt bådnet
ij rat maná tjállet. Gå suona li gárvvasa, de
galggá ájmme mij le nállo, nállo mij suoddá.
Dat le gålmåájvuk. Ájmev manná svijjlit ja­
li dábttjat vaj basstá. Dábálasj jårbbå goar­
romnállo ij dåhkki. Tjuvddáj viertti sårmmå­
goahte vaj manná ájmev tjadá sággat.
Vuostak goaro boaskev, mij le gábmaga
maŋŋegietje. Ja de buddit gábmaga åvddå­
gietjev. Liertte viertti luvás vaj manná duor­
rat. Gå le duorram, de biedjat gasskadærrá­
sijt ja aldasav goarrot gitta. Dav gåhttju bud­
dit. Gábmagijt buddit. Ja de ruodjasav gåsi
mujttet goarrot gavlajt gåsi vuoddagijt gid­
dit. Vuoddaga li hullolájges snjisjkodum ja
giesaduvvi ruodjasij birra gå gámada.
Muhtem suohtas dijdda lij gámanjunjij bir­
ra. Jus bájkke le rájmas gånnå galga iddjadit
ja balá skåjvve iján boahtá gámá jali låvda­
goade sisi, de galggi bårddot gábmagijt uvsa
sisbælláj. Skåjvve ij mannam gámanjunji
badjel ja de moattoj gå dajt vuojnij.
De li dal tjátjega goarodum. Ja de gåjke­
ga. Gálloga ja nuvtaga maj namá li aj sieba­
ga. Gálloga li goarodum degu tjátjega ja da­
jn lij aj njunnje degu tjátjegijn gånnå lij gá­
manjunnje. Siebaga li goarodum gábmasijs
ja dajngalggá roahkonjunnje vaj sabegijda
hiehpi. Nuvtagij vuodon ij galggam guolg­
ga avta guovlluj vaj e sjatta njalkkasa. Dan
diehti lij vuodo guovtet oases gånnå guol­
ga boaskevuolen åvddån ja åvddågietje vuo­
len maŋus.
Jus balá ådå tjátjega sjaddi njalkkasa, de goaro vuo­
dojda doarrás njallusav mij le avta tåmbå gåbdde ja
nav guhkke gå gámavuodo le gåbdde. Dan njallusa
namma le dietke. Dakkár tjállemvuohke gånnå tk ij
le dábálasj julevsáme gielan, valla divtasvuonagij
sámegiella ij le ållu degu julevsámegiella Svieriga
bielen. Duot dát sámebáhko Divtasvuonan boahtá
nuorttalis ja de vil dålusj merrasámij gielas man
namma sjattaj «finnagiella».
Tjátjegij vuodo sjaddi asidahttja gå la daj vádtsám
muhtem ájgev. De viertti dajt njallot. Gå guhkebuj
vuolggin vádtset duola degu várij milta, de viert­
tij maŋen njalos jus gáma rájggán. Ja de ájmme ja
suodna. Gámavuoduj sisbælláj galgaj nuovllo mij lij
vehik assás sassne. Dat buodoj tjátjev jus gáma ráj­
gen ja sjaddam lissa. Nuovlojt galggaj biesskedit vaj
hiehpá. Ájmme ja suodna galgajga bursan jus burs­
sa maŋen, biednikburssa.
Gå gábmagij muhtem ájgev vádtsá, de sjaddi gáb­
maga degu jårbbåda. Vaj da vas sjaddi nav gåk­
tu galggi, de dajt tjuovardit. Tjuovarmuorajn mij le
stihko guhkke ja giehtje jårbbidum vaj jåhtå gábma­
ga sinna.
Gå dal gámadit galggá, de viertti suojnne.
Boatsoj vattij nav edna­
gav, biebmov ja majduk.
Suovasbierggo le sáll­
tidum ja suovastum
boahttsubierggo mij le
unnánasj gåjkkådum.
Gåvvididdje: Julev gåvå.
Erling Urheim.