36-37 / 64
36 Sámen 1/2014
Sámen 1/2014 37
Ådin edesik idjatjårgev. Jus gaskiján oadtjo oadet
3–4 tijma jali beri guokta tijma, de javllin dat lij
oadestit idjatjårgev. Slabás luksa manná vádtset
bielnup tijmav åvdås boadá Rávdaluspáj. Oalges
giedan le Rávdajávrre mij le viehka stuorre. Oarjásj
bielen jávre le Rávda stuorjiegge gånnå li láttaga.
Máhttá årrot ruoppsadin. Vuonas gitta Rávdalusspáj
le årrum vuonagij láddimsaje dålusj ájges.
Láddit lij ållosij giessebarggo ja duodde æládus vuo
nagijda. Nådijt guoddet Rávdas lij mælggat ja lås
såt. Valla guodden sij ja hesta guoddin. Guoddem
sálav dahkat jurra dan ja dan hestaj gåktu buore
mus hiehpá. Vuolláj biedjat filtajt vaj sálla ij hesta
hárddov báktji. Majt vuolláj bieja le doabbusa. Ja
dajt biedjat hesta hárdduj le doabbusijt doadjet. Da
gu hierge hárdduj mij le noadehiergge.
Jáhke 1953 lij láttakjahke. Vuonaga guoddin Ráv
das. Ulmutja ja hesta. Ja Rávdda dat lik gierdaj lád
dit. Jage rájes 1963 álgij muhtem firmmá mij vuostak
lij Stuorjuleva luspen oasstet láttagijt ja dajt viedtjat
girddij ma sæjvvun jávrijda. Dan firmmá namma
sjattaj maŋemus Fiskflyg AB. Jahke 1985 lij vat lát
takjáhke. Rávdan vuonagijs dievva. Ja láttak galle.
Jåhtin jæggáj idedis árrat ja åvdås iehket bådij de lij
akta tjoaggám 72 kilo láddam láttagijs.
Fiskflyg háledij juohkka biejve ja åstij láttagijt
njuolgga jiekkes máhttá javllat. Ja de vat buvtij
biebmojt ja ietján majt láddára sihtin oasstet. Buv
tij biednigijt, svænsska biednigijt. De lij aj de suoh
tas. Ja gå vuonaga vuolggin sijddaj, de lij beri 5 kilo
láttagijs maŋen. De javllin sij suohtan – siján farra
biednigijs noade.
Láddit lij suohtas gå aj várráj bessin. Årudit váren lij
aj degu "ferie". Asstoájgge. Ja gå lij vuogga maŋen,
de lij suohtas guolev bivddet ja dav basset jali má
lestit. Ienemusát dábmuk valla Rávdan lij aj rávd
do, buojdes stuorra rávdo. Dá bájke li år
rum divtasvuonagij ednama gånnå sij
láddim. Giesijt gå la láttak láddam. Sij aj
rievsagattin. Tjavtjan ja dálven. Ja ietján.
Boatsojsujttolij ájnas. Julevsáme gielagij
aktisasj árbbeednama.
Gárjjelrijkka ja Vuona rijka ådå stáht
ta dagájga váttesvuodajt Gárásavvun
na ællosámijda. Hæhttujin oarjás jåhtet.
Julevsáme gielaga hæhttujin Vájsáluov
tas ja nav oarjás dåk Sáluhávrráj. Svieri
ga stáhtta lij hærrá mij dagáj nav gåk si
dáj ja ij åvvå berustam majt sáme ietja
sihtin. Nuorttat gárisvántoga sjaddin de
gu tjåhte mij jaláj dålusj julevsáme báj
kev guovte sadjáj.
Valla. Gå de gárisvántoga (gárisa) lidjin
boahtám, de sjattaj huoman buorre dil
le sijáj ja Divtasvuona sámij gaskan. Sij
vádtsin Vuonan ja vuonaga sijáj lunna.
Vuonagijn lidjin sávtsa ja dan diet hullo
massta sjaddin fáhtsa ja guobá majt gá
risa oasstin. Duolla dállá muhtem gári
sa diŋgujin allasisá roavgov majt de vuo
naga gårrun sávtsanáhkijs ma lidjin dil
kodum. Ælla val bárkkidum soagebárgu
jn degu gámaliertte ja sassne. Valla dilko
dum lastoj, lasstobárkoj.
Akta vat majt gárisa oasstin lij vuojdas
mij sjaddá guolelirves. Vuonagijn lidjin
lirvveduddno gåsi håjggådin guole lirvijt
jus lij dajs ållo. Dudnon sjattaj de vuojdas
mij lij vehik russjkat valla tjielgga. Davva
båhtolijda ja nav Vájsáluoktaj. Vuojdas le
segadit darvváj majna gábmagijt vuojd
dat. Tjielgga darvve bæjsstá gábmagijt.
Gárisijn lidjin gálvo majt vuonaga dárbahin. Åvde
musát gåjkkebierggo. Ja de snuvsa. Svenska snu
vsa ma lidjin páhkij sinna. "Ettána" javllin sij dålen.
Muhttijn vuonaga oasstin gárisijs gábmasijt, gállojt
ma lidjin boahttsu oajvvenáhke ja de suonajt. Suo
najt lij sábme råhtum gå njuovvin ja dajtsuonajt de
gåjkkådam. Suona åvtåt boahttsus lij gåddoarvve
suonajs.
Åvdebut lij ællosámijda lagáp Vuonan mannat oass
temin dárbbagijt. Sij båhtin noadehiergij ma gálvojt
guoddin badjel váre Svierigij. Luojkkin vuonagijs
vantsajt jali tjuovvolin vuonagijt gitta Gásluoktaj.
Oasestiddjen dåppen lij káffa, såhkår, suovasdu
báhkka, stihka ja vil ietján majt soajttin dárbahit. Ja
de jáfo, vuonajáfo ma lidjin buorebuv gå jáfo Svieri
gin. Dát oasestibme någåj hæhkkat gå tyska båhtin
Vuodnaj 1940.
De vat ruopptot ja bálgesrájge Rávdas
Vájsáluoktaj. Bálges le viehka jæggálak.
Valla rastá jiekkijt le biejadum "plánka"
vaj manná jiekkijt vádtset. Ietján le bál
ges tjargas. Luoktamåhkke duosstu. Åvd
debut vuonaga viehkin nuortasjbielev
dan luovtamåhke muhtem njárggaj gås
stå goade vuojnnujin Vájsáluovtan. Buol
lidin suovav ja de båhtin vájsága ja viedt
jin sijáv dat Suovasnjárgas.
Dálla le vádtset gáttev birra luoktamåh
kev. Ij le dat bálges gæhppat vádtset. Nav
smilltjá. Smilltjá le gå gierge ja ij le be
ri duolmastit akta beri gåk. Ja rådo. Galla
tjuoladum rådå, valla sierkka má sjaddá
vas nav ruvva. De mij jåvsådip Vájsáluok
taj gånnå vádtsijda gávnnu dåhpe gånnå
máhttá idjadit. Mákset le vehik ruhta da
si gut dajna dåbijn adná dahkamuháv.
Lattaga ja guole Rávdan.