30-31 / 64
30 Sámen 1/2014
Sámen 1/2014
31
Gå giesse boahtá, de álggá jåhtelisvanntsa mannat
Oarjjevuonav ållu sisi dåk Vuodnabahtaj ja goarri
aj Tjierrekluovtan. Oarjjevuodna le 35 kilomehtera
guhkke ja dåppen dan vuonan ælla årrum ietján gå
sáme. Jus galggá åhtsåt bájkijt Vuona rijkan gånnå
årru dåssju sáme, de dakkir bájke e desste rat gávn
nu. Valla Oarjjevuodna le årrum dakkár bájkke.
Le dat tjiegŋal dat vuodna. Davvelin Måske suol
lu le dat 350 mehtera tjiegŋal ja sisgiehtje ájn vil
tjiegŋalabbo – 450 mehtera. Ja Divtasvuodna iesj
le 710 mehtera tjiegŋal dåppen davven.
Dajna vuogijn le Divtasvuodna nubbe
tjiegŋalamos vuodna åvvå mijá Vuona ri
jkan.
Ja váre. Makkára li da? Måske sisbielen
le várre gånnå rájgge manná. Rájgge ál
ggá alla váren badjen ja manná lahkusij
600 mehtera vuolus gitta ullá rádjáj vuol
len fierván. Ulmusj máhttá mannat ja le
mannam tjadá dav rájgev vuolus. Dågij ja
vædtsagij val.
Giella, æládus ja luonndo
Da gudi ájgijt tjadá li viessum dájn báj
kijn, le dåssju sáme. Julevsáme giela
ga. Divtasvuodna le gånnå sij årrun gu
di sjaddin vuonaga (fjordfolket). Gidájt
båhtin jåhttesáme lullet ja årudin Vuo
na várijn giesijt dåk tjavtjabælláj. Ællosá
me da. Sij de lidjin badjilahá (fjellfolket).
Ja vuollen Svieriga vuovdij sinna. Nahta
váres lulás dåk vuolus lidjin aj ællosá
me gænna unnan ietjá barggamvuoge. Sij
jåhtålin vuovden ja e várijda vuolggám.
Sij lidjin vuovdega (skogsfolket).
Birrusij lahkke julevsámegielagijs årudin Divtas
vuonan mij ham de le julevsáme guovdásj-bájk
ke Vuona rijka sisbielen. Galles li da sáme gudi år
ru Vuona bielen? Birrusij 2.000 gut diehtá. Ihkap vil
ienebuv dajna gå muhtema tjiehki ma sij li, dajna
gå bahás ájge li årrum, ájge gå ij lim buorre sábmen
årrot. Julevsáme dålusj årrombájke li Bálága (Bal
langen kommune) suohkanis nuortasjbielen gihtta
Sáltovuodnaj (Saltfjorden) oarjásjbielen.
Nubbe lahkke julevsámegielagijs årru Svieriga bie
len. Ienemusát Váhtjera ja Jåhkåmåhke suohkanijn.
Dåppen Svieriga bielen javllin sijá giella li julevsá
me giella. Stuorra julevujåhkå man gáttij milta dá
sáme årrun vattij namáv. Muhtem girjjetjálle javllin
dá li julevsáme. Vájku báhko le ållu boasstot. Sáme
Divtasvuonan li julevsáme gielaga, valla julevsáme
galla sij ælla.
Dá sáme gudi årru guovten bielen alla várij le år
rum viehka aktidum ájgijt tjadá. Muhtem ájgijt dás
åvddål de jåhtin ållo sáme Svierigis Vuodnaj ja år
rujin Divtasvuodnaj. Vuodnasåkkijda gånnå lidjin
årromsaje.
Divtasvuodna lij álgos dievva sámijs, merrasámijs.
Valla sij láddáduvvin ja láppin gielav ja gáptev.
Dalloj lij vájvve årrot sábmen. Dålusj sámegiella
Divtasvuonan lij "finnagiella" majt hållin duola de
gu Jågåsijdan (Storå ved Kjøpsvik) ja Ullin (Hulløy).
Dat lij dålusj værálda sámegiella mij le gáhtum, val
la ij ållu. Divtasvuonagi gielan gávnnuji bágo ja hål
lamvuoge ma båhti dat dålusj "finnagielas".
Merragáttijt davven Divtasvuonan ja merragátti
jt ietján nuortta Vuona rijkan li dállá huj ålos gu
di li gávnnam sij li sáme máttos. Merrasáme. Ájge li
buorránam. Merrasámij gierraga duosti dal javllat
sij li sáme.
Stuorvallda gånnå rádjá Vuo-
na ja Svieriga gaskav manná.
VuojnnepRávddaoajvev.