Sámen 1

34-35 / 64

34 Sámen 1/2014 Sámen 1/2014 35
Ilmme rahpus luksa dåk badjel rijkarájá
Gå la oadestam, de vat luksa. Ij le desti vuovdde.
Goarristak desik boadá Gierggeråvedievváj mij le
alemus sadje dán bálggán. Ilmme rahpus luksa. Al­
la váre guovten bielen dan duolbbis vákke gånnå
vuodo nav gåbduk ja jalgga. Guhkken lullen alla vá­
re gåsi tjalmme ij rat guotte.
Dievás luojttáda luksa. Dála hæhkkat ihtá Giergge­
råvve. Luoppar mij Gussajávrráj gålggå oarjás ja
dav luobbarav rastá manná råvve mij le giergis
dagádum.
Jagen 1936 álgijga Svenska turistföreningen (STF)
ja Den norske turistforening (DNT) tsiekimahttet
(mærkkot) vádtsembálggáv Vuodnabadás gitta dåk
Ruohtjaj. Sven Larsson Svierigis ja Anders Urheim
Vuodnabadás. Dan jage álgij turistföreniga motor­
vanntsa mannat akti vahkkuj gitta Ruohtjaj, valla
hiejtij gå nubbe væráldadoarro álgij aj Vuona rijkan
1940.
Gå boadá vuolus gierggeråve guorraj, de soajttá dan­
na stuorra rávddo mij vuodjal bádan. Ja de jalgga
man namma Unna valdasj. Oanegav lássájt vádtset.
De boahtá Stuorvallda. Guhka jalgga ja dan jalga
lullegiehtjen álggá Svierik. Danna le stuorra visská
mærkka tsieggidum mij vuoset gåggu rádjá manná.
Stuorrajuleva jåhkå juo le dal álggám gålggåt luksa.
Gårogiedan gå le mannamin luksa, nuortasjbielen
jågå le viehka stuorra jiegge man namma le Gálm­
mevallda. Dålen lij dat gå dav namáv oattjoj. Áhttje
ja bárnne lijga vádtsemin dav jiekkev luksa. Bárne
namma lij Duommá. Sån jámij ja biejaduváj giesse­
hávddáj ja sjattaj gálmme. Dassta namma.
Gå sáme årrun váren ja nágin jámij dan váren, de
biedjin sij jábbmegav giessehávddáj. Tjavtjan gå
jiekke, jávre ja jågå galmmin ja jiegŋa guottij, de
esski doalvvun jábbmegav girkkogárddáj. Máddo
dålen hávddáduvvin jábbmega duosi dási ja sij li
vilá dajn várijn duonna dánna. Vánatja ma muhttijn
huvkadi.
Iján soajttá gullut huvkadiddje mij le jább­
mek dålusj ájges. Ij ma dav diehttu ma­
jt iján sjatta gullat. Gå la de oademvuos­
saj suogŋam ja galga oaddát, de galga id­
járáfev ádnot ja javllat náv: "Iddjaráfev val
mån sidáv."
Guokta bálggá. Vuostak Læjbbáj
ja Ruohtjaj
De boahtá Njallajávrre. Bálges ållu jávrre­
gáttev oarjásjbielev jávre. Stuorra muora­
dis jalgga luksa. Lullelin Njallajávre vuolg­
gá ådå turistbálges Vájsáluoktaj. Suolla­
gajågåv rastá vuollela Måskåsjgámá ja
vil uddnik. Dav bálggáv tjuovvot gå gal­
ga Rávddaj ja Vájsáluoktaj. Ådå ja ådå. Dát
bálges tjuoladuváj ja mierkkiduváj 1962 ja
daj vuostasj jagi maŋŋela. Jiekke råvviduv­
vin vaj buorebut dajt manná vádtset.
Valla juojddájt dålusj turistbálggá birra.
Dat manná dav stuorra jalgav dåk Skájde­
njunje guovlluj. Danna gállet dav jågåv
mij boahtá Njallajávres. Gállama namma
l Turistgállam. Vuollelin bákte man nam­
ma Guollebákte (Fiskeberget) gånnå smáv­
vaguoles galle jus dujna l vuogga ja stád­
tjo maŋen ja sidá bassemguolev njálmmáj.
Buollida sierkkadålåv man suovva le nav
buorre. Jus de vil biejvve bájttá. Bassem­
guolle ja káffa. Hávskke. Dá bájke kultur­
mujtojs le dievva máhttá javllat, juohkka
sajen. Dållåsaje, goahtesaje, bierggoháv­
de tjuppadievaj nanna ja ij diehttu mij. Án­
jis Mikkila sláhpa bálgesbællán Skájden­
junjen.
Vieratja båhti. Gåjkke dievá gåggu buorre
ja gæhppat vádtset. Dánna vuolggá dålusj
bálges gallamij man namma Måskåsjgá­
lam ja dassta luksa. Gårobielen, nuortasj­
bielen rahpus Gájssemierro. Mijá bálges
manná luksa Vierasjjalgav gånnå vuovd­
de duosstu. De dal manná idjadit gå li dål­
låmuora ja gå aj tjáhtje. Lullelin le Skájde­
jåhkå majt galggap rasstit Niennagálla­
min. Dánna, alásjbielen le buorre suojnne­
jiegge gånnå li guhka ja dibma suojne.
Sjievnnjis rågge gånnå gállam. Ja hálv­
va rájmas. Rájmas le bájkke gånnå ibmaha
li luondon. Lullelin Niennagállama le Vá­
nasjgállo gånnå galggá dålusj vánasj sla­
bá sinna. Ælla danna idjaráfe. Vánasjgál­
los luksa le bákte gånnå stuorra giergge
man namma le Juhánagállo. Gallo bajásj­
bielen slahpa gånnå manná dálkes bierg­
git ja idjadit.
Læjbávárre dal nåhkå gårobielen gå boah­
tep Læjbbáj ja Læjbájávrráj. Læjbánjunnje
le gå várre nåhkå. Biernnasadje. Mujtesj­
uddit vaj biernna gulla ja manná åvdås jus
le dajn. Læjbá alle giehtjen nuortasjbielen
lij dålen åvvå stuorra jåhttesámij giesse­
sijdda. Luksa Læjbás manná bálges, valla
dat ij dálla dessti vuojnnu.
De dal galggap ruopptot "ådå" turist­
bálggáj mij manná Vájsáluoktaj.
Rávddaj ja Vájsáluoktaj
Njallajávres le luksa stuorra jalgga mij le
beri valkadit. Valkadit le vádtsemláhke
gå bálges jali ednam le sjaluk ja ulmusj ij
dárbaha gæhttjat gåsi duolmas. Juolke da­
gu ietja vádtsi. Danna le rågge gåggu jåh­
kå gålggå dåppet oarjjelis. Badjelin dan­
na le suojnnejiegge gånnå li viehka buor­
re suojne.
Suollagajågå nuppen bielen le Rávdoajves
várrenjunnje vuolus man namma l Rivggo­
njunnje. Dat njunnje báhtsá oalgesbæl­
láj. Dav váre vuolev gåggu mijá balges
manná, le hálvva rådo. Sierkkarådo majt
ij åvvå tjadá boade. Valla bálges le tjuola­
dum ja bissu rabás gå ulmutja vádtsi juohkka jage.
Måskåsjjåhkå le vuollen gåro giedan. Gå dat vuolg­
gá ienebut nuortas daggu gånnå Måskåsjgállam,
de la Måskåsj. Danna le dålusj lavnnjegábmá majt
gåhttju Måskåsjgábmá. Dat le vargga vierram ja
danna gal ij desti maná idjadit.
Bálgesbællájt dav Måskåtjav li bådos láttaga. Bå­
dos láttak le gå duonna dánna muorjje. Jus le jieg­
ge, láttakjiegge, de máhttá årrot ållo láttak. Jieg­
ge le ruoppsadin, javllin sij. Ruoppsadin. De le ber
tjoagget.
Gámás luksa le viehka vuovdde. Danna li muora jus
sjatta idjadit. Muora ja tjáhtje ja låvdasaje. Da gávn­
nuji. Ednam luksa le tjarggat vádtset. Bálges le gåj­
kes. Ælla jiekke ja dibága. De boahtá Læŋŋgájåhkå,
jåhkå gånnå læŋŋgá ja dassta namma. Ja lullelin le
Mielkasjåhkå gånnå råvve. Ja mij lip dal vájáldime
Rávddavárátja guovlluj. Gåro giedan vuollen le Áho.
Måskåsjjåhkå ja Skájddejåhkå sjaddaba akta jåh­
kå ja dassta vuolus le namma Áho desik dat gålggå
stuorra jávrráj.
Nuppe bielen Áho, nuortasjbielen vuojnnu jiegge
mij manná vuolus jåhkåj degu rábma ja dan láttak­
jiekke namma le jurra Rábmajiegge. Ja gå álggep
vádtset Rávddavárátjav, de la Læjbbájávrre nuor­
tasj bielen. Mælggat la val dat várásj. Manná gåjt de
bielnup tijmma åvdås ájtsa Rávddajávrev. Mij lip dal
Rávddanjunjen badjen. De la suohtas. Dásstamij
vuojnnep stuorra jávrev dåppen mælggadin. Áhká­
jávrre mij manná Ruotjas, allegietjen gitta Suorvváj
dåppen lullen.
Rávdanjunnje le biernnasadje. Huvkeda duolla dál­
la jus le aktu vaj biernna gullá ja manná åvdås. Jus
guovtes jali ienebuv, de sjuddijit sæmmi sivá diehti.
Bálges manná vuolus Rávddanjunjev desik jávrráj
boahtep. Danna le jiegge vuollegiehtjen. Ja de dievá
nanna l STF goahte gånnå manná idjadit. Lullelin le
stuorra gállo gånnå sláhpa ja dan namma le Rávda­
sláhpa gånnå dålen dållijin ja ådin.