28 Sámen 1/2014
Sámen 1/2014 29
Vádtsembálges vuolggá Vuodnabadás mij le Divtas
vuonan Vuona bielen. Manná badjel buolljadis vá
rijt ja doalvvu dåk Vájsaluoktaj ja dan luovta birru
sijda. Ja vil uddnik dåk luksa ja vuolus gåsi jávre ja
jågå doalvvu. Goappátja biele daj alla várij le årrum
julevsáme dáfo álgo rájes. Vádtsembálges le årrum
rijkkagasskasasj bálges.
Dánna le Vuona rijkka gietsemus. Kártan dåssju 6,3
kilomehtera ja bálgesrájge vuollet rijkarádjáj bir
rusij 12 kilomehtera. Bájke kulturhiståvrrå le nav
boanndá ja kulturmujtojs le nav ållo. Ájgijs ma li
vássám. Máddo dålutjis gitta lagábuj dálásj ájge.
Ájge li ietjájduvvam. E desste nav ålos vádtse dáv
bálggáv ja da gudi dálla mijá ájge vádtsi, li ienemu
sát nágin sáme Oarjjevuonas (Hælmåvvås) Divtas
vuonan. Ja de soames turissta duoppet dáppet. Ålg
gorijkaga aj.
Gå Vuodnabahtaj boadá, de dassta máhtá vájaldit
duon dán guovlluj, lullenuortas Ábisko guovlluj jali
oarjás Gåhpejávrráj ja Sulisjielmmáj. Ja
li Vájsáluoktaj ja vijdábut stuorra suodja
lusbájkijda (násjonálpárkajda) ma li Jåh
kåmåhke ja Váhtjera suohkanij sisbielen
dåppe Svierigin.
Dát tjálos galggá subtsastit dan vádtsem
bálggá birra mij manná Vuodnabadás
dåk Vájsáluoktaj. Guhkkudak le tjoahkkáj
44 kilomehtera. Vuolles gitta rijkarádjáj
12 kilomehtera ja Svieriga bielen 32 kilo
mehtera bálgesrájge rijkarájás gittaVájsá
luoktaj. Guokta-gålmmå biejve gåjt dal
manni. Máná ma li lågev jagága máhtti
tjuovvot, valla nuolebut val de manná.
Jus galga Vuodnabahtaj, tjuovo de jåh
telisvantsav mij vuolggá Gásluovtas ja
manná Oarjjevuonav sisi dåhku. Dat
goarri Ájluovtan ja Måsken mij le årrom
bájkke oarjásjbielen gassko Oarjjevuona.
Sámij maŋen vádtset
daggu gånnå Vuona rijkka le
gietsemus
Ronald Urheim
Ávttje (canyonen) suoddá
Vuonav vargga guoktáj. Jåhkå
gålggå ávttjáj, ja gå biegga de
manná jåhkå njolgga bajás.
Gåvvå: Julev Gåvå, Erling Urheim
Muhtem bájken Divtasvuonan le Vuona rijkka gietse
mus. Ulmutja Vuona bielen ja Svieriga bielen li ájgijt
tjadá æjvvaladdam álu jurra daggu. Rádjá dán guovte
rijkagaskan vargga ij le åvvå gávnnum. Sivva le sámij
viessomtjærdda mij le bissum huj mælggadav ja akti
dam sámijt guovten bielen rájá. Dá bájke li sámij aktisasj
duobddága álgo rájes git udnásj bæjvváj.