Sámen 1

38-39 / 64

38 Sámen 1/2014 Sámen 1/2014 39
Sámij guovdásjbájkke
Vájsáluokta le ællosámij giessesadje. Danna lij gies­
segoade. Muhtemijn le lavnnjegámá valla ienemu­
sát dábálasj dåbåtja. Vájsáluovtan ja dan sajen lule­
bun majt gåhttju Ænonjálmme. Vuojatædno gålggå
stuorra Áhkájávrráj daggu. Dassta namma.
Da gudi dálla årru li 1910 jagij rájes båhtalam Gárá­
savvunis. Julevsámegielaga sjaddin guovte sadjáj.
Dan diehti sjattaj sijá aktisasjvuohta binnep ja bin­
nep. Svieriga stáhtta rájaj julevsáme gielagijt gárisij
åvdås dåk oarjás. Juleváme gielaga hiejttet ja guo­
det ieme sijdabájkijt gånnå sij giesijt årrum.
Læjbbá, Rávdda, Vájsáluokta, Ænonjálmme. Da
hæhttujin báhtset. Ulmutja ja aj hierge gehtjastin
ruoptus ganjáltjalmij gå sijá vájmo gajkoduvvin luo­
vas. Luovas dajs ieme duobddágijs gåsi sij lidjin
ruohttsum. Oarjás dajda sajijda ma de lidjin julevsá­
me gielagijda báhtsám. Sálohávrre, Vástenjávrre ja
Virihávrre.
Da gudi de oarjás jåhtin subtsastin gå ilmme javlaj:
"Vájsá dievá galggi viesso risstalasjvuodav tjierrot".
Ij lim val dat suohtas gullat jus ilmme juojddájt jav­
laj. Ulmusj ållu balláj. Tjiergget lij gullat. Valla dav
mij lij javladum, ij mannam rat vajálduhttet. Nágin
jagijt maŋŋela máhttin julevsámegielaga javllat dat
duohta majt ilmme lij javllam.
Ja mij lij dat ilmijt mij javlaj duov ja dáv, dav gal ak­
tak ij le diehtám jalik dálága e diede. Árvvedip mij
dal galla sámij ietjasa dåbdo li da ma degu gulluji.
Dållågátten gå bårådam iehkedis, de máhttá nágin
javllat: "Unna biekkatja jienan ja jågå jienan gulliv
mån jienav mij javlaj: Buoris boahtem vat ruoptus
ájttegij duobddágijda ma li vuorddemin duv duol­
loj ja dálloj. Buoris boahtem tjuorvvu jåhkå. Buo­
ris boahtem tjuorvvu bieggarudjo. Buoris boahtem
tjuorvvu tsitsátja gen vitsardibme muv ávon dáhká."
Aktisasjvuohta julevsáme gielagij gaskan huoman
dat galla bisoj. Daj tjuohte jagij 1700 ja 1800 lidjin
váttesvuoda rájá lulusj bielen. Nievres dálke ja luon­
don binná massta viessot. Vuonan lidjin vuodna­
såhkke gånnå sálltemerra mij ij dálvijt jieŋo degu
jávre Svieriga bielen. Ja vuonajn guoles galle. Dajn
aktak itjij dárbaham nælggot.
Garrasamos jage lidjin birrusij 1815 – 1865 gå ålos
julevsáme gielagijs jåhtålin Vuodnaj. Dan diehti lij
ållo divtasvuonagij máddara Svierigis boahtám. Ja
dan diehti le vilá Divtasvuona sámijn berraha Svie­
rigin juska dal ælla dessti nav láhka berraha.
Julevsáme gielagij årrombájke li Svierigin, Váhtje­
ra ja Jåhkåmåhke suohkanin ja Vuonan Divtasvuo­
na ja Hábmera suohkanin. Dá bájke li tjoahkkáj
gehtjadum nav gå julevsáme gielagij guovdásjbájk­
ke. Ja dat manná de alusjbielen Vestasjiekkes (Vest­
fjorden) gitta Bottenvijkkaj lulusjbielen. Nav gåk­
tu julevsáme gielaga li dålen lávludam: "Dát le muv
lánnda majt sáme li gávnnam. Dåppen daj sjatto­
dis duoddarij duogen, mælggadin oarjjelij tjævllu­
dagás."
Gå julevsáme gielagij nuora dálla vájaldi dav mád­
do dålusj bálggáv Vuodnabadás Vájsáluoktaj, de sij
soajtti gullat ietjasa sinna mij le vásstadus gå gatjá­
duvva sijáj lunna: "Gut lev mån, gudi li muv mádda­
ra ja makkár bájkkáj gulluv mån?"
Vájsáluovtas – gåsi dal?
Vájsáluovtas máhtá moaddot Vuodnabahtaj sæmmi
bálgesrájge gåggu båhti. Valla vuorddela.
Jus galga vájaldit oarjás, de tjuovo STF vantsav
Ænonjálmmáj. Dassta vuolggá bálges majt gåht­
tju"Kungsleden" – Gånågisá bálges. Dan bálggán
le huodnaha, dåbe gånnå máhtá idjadit. Muhtem
dakkár dåbijn li STF ulmutja ma máhtti duv viehke­
dit duola dagu jus sidá gárvvidum biebmov oasstet.
Gehtja beri kártan. Ja vájalda iesj kárta milta vájku
gåsi. Ihkap maŋemus jåvsåda dåk Sulisjielmmáj mij
le bájkke váren Vuona rijkan.
STF vanntsa manná rastá Áhkájávrev nuortasj bæl­
láj dan sadjáj mij le Rijttsem. Rijttsem le ællosámij
giessesijdda. Daj sámij gudi gulluji Unnatjerutjij mij
dárogiellaj le Sörkaitum.
Rijttsemin le STF hotella gånnå máhtá basádit biv­
vasijt ja idjadit. Gárvvidum biebmo ja káffa gávn­
nu STF káfean ja danna aj máhtá oasstet biebmojt
majt iesj gárveda gievkanin dan vádtsij
tjuojggadálkkasijt. Jus jáhke nav soajt­
tá, de la siellde man tjuojgga l dan Rijtt­
semin.
Rijttsemis maná Vájsáluoktaj gå la de
vuojŋadam ja de dassta ruoptoluottav
Vuodnabahtaj.
Rijttsemis manná bussa juohkka biejve
luksa dåk Jielleváre guovlluj. Suorvá bak­
tu gånnå vuojná stuorra Váttenfalla dám­
mav mij le aledum ja aledum ja dajna
vuogijn le dahkam Áhkájávrev stuorá­
bun ja stuorábun. Dat jávrre le dállu degu
Vuona rijkan áhpe. Ij le val tjáppak dat
jávrre jus le gidájt jali giesijt tsoahke ja
sjattodis ja gærggás gátte vuojnnuji.
Vádtsembálges Vuodnabadás Vájsáluok­
taj ham de dunji aj sjaddá gasskarijkka­
sasj gæjnno nav gåktu moaddásijda åvd­
dåla duv. Ájgij tjadá, máddodåles gihtta
udnásj bæjvváj.
Bajep ja vuolep Rávddajávrre ja
Stuorjiegge. Áhkkájávrre, Vájsaluok-
ta ja Rijttsem dåppen mælggadin.