47 / 60
Sámis
13/2013 47
Ovdal 1751 lei Guovdageainnu siida Ruoŧa vuollásaš.
Dan jagi riikkarádji mearriduvvui lulli, julevu ja davvi
sámi čađa gitta nuortasámi duohkái. Nu Guovdageaid
nu šattai Dánmárku-Norgga háldui.
Ruoŧa bealde lei miššondoaibma beavttálmuvvan
1700-logu álgogeahčen. Dan olis viidánedje girkohuk
semat davásguvlui, ja jagi 1701 huksejuvvojedje girkut
Guovdageidnui ja Ohcejohkii ja sárdnestoboš Ávjo
várrái.
Sihke Ruoŧas ja Dánmárku-Norggas sámemiššuvdna
doaimmai pietismma vuoiŋŋas. Sámiid sieluid vuittii
kristtalašvuhtii go lágidii bassi čállosiid sámegillii ja
oahpahii ja sárdnidii sámegillii.
Pietismma áigodat bisttii 1700-logu lohppii. Dan rá
jes
čuvgehusáigodat
ja
rationalisma
ráđđegođii miš
šuvdna- ja oahpahuspolitihka Sámis. Dánmárku-Norg
ga bealde girkoeiseválddit vuostálastigohte sámegiela
geavaheami miššon- ja čuvgehusbargguin.
Thomas von Westen – "sámiid apos-
tal"
Dánmárku-Norgga bealde nammaduvvui 1700-logu
álggus Thomas von Westen sámi oaivámužžan miššon
bargui, man stivrii Miššonkollegium Københápmanis.
von Westen ásahii miššonbiriid gitta Várjjaga rádjái,
huksehii skuvlavisožiid, sárdnestobožiid ja girkuid
ee. Unjárgii, Detnui, Davvesiidii ja Mázii. Son álgga
hii miššonskuvlla,
Seminarium scholasticum,
mii galg
gai oahpahit miššonbargiid geat sáhtte johtit Sámis ja
oahpahit ja sárdnidit sámegillii. Troandima bisma
Pe-
der Krogh
vuostálasttii von Westena giellapolitihka, ja
son geahččalii dáruiduhttit oahpahusa ja sártniid von
Westen jápmima (1727) maŋŋá.
Garra-Jorta
– Guovdageainnu
báhppa 1774 –1780
Aage Solbakk
Guovdageainnu girku mii huksejuvvui 1701.