49 / 72
Sámis
17–18/2014 49
Duiskalaččat geavahedje
fáŋggaid
ráhkadahttit
šalddiid Kárášjoga ja Anár-
joga rastá, vai álkket sáhtte
doalvut gálvvuid ja soahte
vearjjuid stuorra duiskka
soahtevehkii davvi Suomas.
Vidkun Quisling finai Davvi-
Norggas geassit 1943 ok-
tan su lagas mielbargiiguin.
Dá vázzá son ovddimusas
Kárášjoga ođđa šaldi rastá.
Noras vuorká.
BOALDIN JA EVAKUEREN
Čakčat 1944 ja giđđat 1945 Finn-
márkku ja Davvi-Romssa olbmot
gillájedje garrasit soađi mielahis
vuođa. Ruošša soalddáhat gál-
ge Mátta-Várjjaga duiskka fámus
golggotmánu loahpas 1944. Hitler
mearridii ahte davvi Sápmi, Finn
márku galggai dahkkot ávdimin.
Duiskalaččat bolde measta visot
viesuid ja godde heasttaid ja ši
bihiid/omiid. Dát lea gohčoduv
von namain "eatnamiid boaldin
taktihkka" ("brente jords taktikk").
Duiskalaččat bággejedje maiddái
olbmuid fárret máttás. Dat lea
gohčoduvvon evakueremin dahje
eváhkkon.
Duiskalaččat dahke dan vai sovjet
ruošša soalddáhat eai juvssa duisk-
ka soahteveaga go dat geassádii
Finnmárkkus ja Suomas. Go buot
olbmot, visttit ja šibihat ledje jáv-
kan, de šattašii ruoššaide váddá
seappot doarridit sin, oaivvildedje
duiskalaččat. Ruoššat han várra
šadde váldit vuolláseaset oba dav
vi Sámi, Finnmárkku.
Duiskalaččat eai orron beroštea
men fárrehit sápmelaččaid. Nu
lei mearridan Terboven ja Hit-
ler. Sápmelaččat ožžo báhcit áv-
din duoddarii, danne go ledje
seammaláganat go "barbárat",
primitiiva ja siviliserekeahtes ol
bmot. Muhtun dážat Unjárggas
ja Deanus cogge sámegávtti bad-
jelii, vai duiskalaččat gáddet sii
leat sápmelaččat. Sii eai háliidan
evakuerejuvvot. Datte fárrehedje
muhtun sápmelaččaid ge.
Duiskalaččat geassádedje Mátta-
Várjjagis oarjjás Deanu guvlui ja
viidáseappot mearrarittu mielde
oarjjás. Skábmamánu 5. beaivve
čuovganeapmái 1944 gerge velá
bávkalit Deanušaldi man ledje
gergehan seamma čavčča. Gerge
maiddái boaldit ollu visttiid, áit-
tiid ja láđuid vuolle Deanus bajás
Álleknjárgii ovdal go geassádedje.
Ruošša soalddáhat orro Mátta-
Várjjagis čakčamánnui 1945.