Table of Contents Table of Contents
Previous Page  48 / 72 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 48 / 72 Next Page
Page Background

48

Sámis

17–18/2014

Aage Solbakk

Govvamuittut

SOAĐI MIELAHISVUOHTA DAVVI-SÁMIS

Eatnašat Norggas eai vásihan nu ollu báhčalemiid

ja duiskalaččaid veahkaválddi sin lagas birrasis. Sii

eai lean fárus sabotášain ja akšuvnnain. Muhto nu

ii lean dilli davimus Sámis – Finnmárkkus.

nu ja Kárášjohka ledje deaŧalaččat

duiskka soalddáhiidda jođedettiin

Supmii ja ruovttoluotta, vaikko

geaidnu dahje luodda ii lean velá

ráhkaduvvon Suoma rádjái Guov­

dageainnus máttás. Geaidnu Káráš­

jogas Suoma rádjái Gáregasnjárgii

gergejuvvui 1942.

Vuosttaš duiskka soalddáhat, geat

ledje nuortariikalaččat, bohte Ká­

rášjohkii geassit 1940. Sin bargun

lei earret eará ráhkadit geainnu

Kárášjoga márkanbáikkis Suoma

rádjái. Geaidnu šattai hui deaŧa­

lažžan maŋŋá go Duiska fallehii

Sovjet-lihtu davviguovlluin. Sáht-

te fievrridit hui johtilit soalddá-

hiid geaidnoráigge Leavnnjas

Kárášjoga bokte davvi Supmii ja

viidáseappot soahtešilljui.

Ledje Jugoslávia ja báhtaran duisk-

ka fáŋggat geat bággejuvvojedje

ráhkadit dán geainnu. Lei njulges­

taga šlávabargu. Duiskka vávttat

huško soppiin fáŋggaid jos njoh­

cošedje dahje barge njozet. Váktan

ledje maiddái norgga nasisttat. Ok-

tiibuot birrasii 2500 albmá/dievddu

Jugoslávias fievrriduvvojedje Norgii

nuppi máilmmesoađi áigge. Ledje

birrasii 400 sis geat besse heakkas.

Birrasii 370 bohte Kárášjohkii, ja

eatnašat sis goddojedje ja hávdá­

duvvojedje Kárášjohkii.

Nuppi máilmmesoahti

1940–1945

Eai mange guovllus Norggas lean

nu ollu duiskka soalddáhat go

Finnmárkkus. Ledje nu ollu ahte

sii ledje muhtun báikegottiin ja

gávpogiin ollu eambbo go guovl-

lu olbmot. Porsáŋggus, gos ledje

3000 ássi, sáhtte muhtun áigge

leat 30 000 duiskka soalddáha.

Mátta-Várjjagis, gos ásse 8 000 ol-

bmo, ledje soađiáigge birrasii 60

000 duiskka soalddáha. Lei dábálaš

ahte duiskalaččat fárrejedje njuol-

ga olbmuid viesuide, jos dal dat ge

dáhpáhuvai eará guovlluin riikkas.

Soađi álgojagiid duiskalaččat huk-

sejedje soahterusttegiid maiddái

sámi giliide. Sihke Guovdageaid-