26 / 60
26
Saemeste saaman
SÁMIS
1/2013
jeatjah aaj eelkin joejkestidh, guktie ektievueline sjïd
ti dennie dajvesne. Daennie dajvesne utnin dagkerh ek
tievuelieh hearraj, lientsien, muvhth saemiej, duvrien,
snöölhken, bovtsen, bïenjen, gærhkoen, vaeriej jïh jaev
riej bïjre.
[…]
Laavlodh – lea saalmah jïh laavlomh laavlodh. Saemieh
hov leah dam lïereme skuvline jïh svïenskijste.
[…]
Sïejhme hov gåetesne soejmi soptsestalla, jis ij mij joe
koen deahpadamme mestie åejjie dïeves guktie hååli
jes sjædta. Daamtaj orrijin soptsestidh jïh dle dïjrem
joejkegåata, guktie soptsestalla joejkemen tjïrrh. Del
lie joejkeste gogka vaadtseme dan biejjien, bovtsen bïj
re, gïejh vuehteme vååksjemisnie, mejnie edtja jirreden
barkedh jïh guktie båetije biejjide, deahpadimmieh jïh
mojhtetjh ovtejte baelijste.
O.P. Petteron, svïenske lohkehtæjja, mij tjamki
eadtjaldovvi etnologijeste, etnografijeste, filologijeste,
botanihkeste, geologijeste j.j. Satne bïevnesh
tjöönghki jïh saemien kultuvrem goerehtalli
1900-låhkoen aalkovisnie. Joekoen jïjnjem lïeri akte
kaarreste, Kristoffer Sjulssone, guktie sov nommesne
gærja åålmehtovvi
Kristoffer Sjulssons minnen – om
vapstenlapparna i början af 1800-talet. Upptecknade af
O.P. Pettersson
1905. Daesnie hov libie veeljeme naan
Sjulssonen lahtesidie joejkemen bïjre.
•
Kristoffer Sjulsson (1828–1908)
Joejkemen
bïjre
”Joejkedh” – hov lea vuelieh laavlodh, dah leah laav
lomh mah saemieh vaajestieh. Dah laavlomh leah al
metji, juvri, vaeriej jïh jaevriej bïjre. Dagkarine laavlo
misnie joejkije melodijen tjïrrh buerkeste guktie åtna
naan almetje lea, vuj guktie naan aate lea, jïh aaj jïjt
se damtesh dan almetjen muhteste, vuj mojhtesh mah
leah gåaskoehtovveme gosse dallah naan almetjem vuj
aatem måjhtije. Vuelieh hov leah iktegisth itjmies aaj
mojne lååvlesovveme. –Almetje guhte jïjnje joejkeste
jïh tjööreste, dïhte hov bueriesjugnedamme”, akte sae
mienbaernie ikth jeehti. Daejtie vuelieh hov buektieh
domtesh, gieriesvoete jïh soelkedimmie, aavoe, håhkoe
jïh jaahkoe, måerie, aassjoestimmie jïh haadtoen-mïele,
nïerredehteme, vaejvie jïh haerhpiesvoete. Melodije lea
vihkielommes. Dïhte gaajhkem buerkeste. Baakoeh eah
ov man vihkeles, sïejhme barre naan gille, dej gujmie jis
aamhtesem daejrehte. Jïh tjoejem jis juvlehte juvlehten.
[-]
Onnohtje saemien (skovle)nïejte guhkiem tjahkasji
joejkeminie fïerhten iehkeden. Akte aajne baakoe sov
vuelesne – vielle. Mohte daate baakoe satnem mujhteh
te aehtjebem, tjidtjebem, åabpebh jïh onn-ohtje viel
lebadtje, mah leah guhkene vuelehks-laantesne bovt
sigujmie. Daejtie mojhtesidie sov vueliem dïevhtieh,
maaje tjaebpies jïh dïeves lij, jïh tjïelke govloe guktie
jïjtse fuelhkiem åhtsa.
[-]
Goh naan saemie lij vueliem vaajestamme, jïh jis del
lie vuelie dabrani sov byjreskisnie, die gujhth varki dah