SÁMIS 17-18

61 / 72

Sámis 17–18/2014 61
sáhttá máŋgga láhkái áddet. Son čállá oivviin eanet go
váimmuin, mii lea miellagiddevaš ja čájeha sierra lah­
kananvugiid, akademihkáris ja dáiddáris. Hanna Hors-
berg Hansen čállá fas Mázejoavkku birra, sámi dáiddár-
joavku mii doaimmai Mázes áigodagas 1978–1983.
S. 91:s son čuoččuha dan boastuvuođa ahte máŋggas
dán joavkkus eai dovdan boazodoalu bures eai ge
máhttán niibbi atnit, dola cahkkehit ja vatnasa suhkat.
Lea čielgasit áibbas boastut go čállá ahte buohkat
ledjegielalaš analfabehtat.
ORKANA AKADEMISK ja Davvinorgga dáiddamusea
livčče sáhttán dahkat ollu buoret barggu. Manin eai
lean bovden eanet sámi čálliid?
MARGINALISEREJUVVON?
Professor em. Gunnar Danbolt lea čeahpes gaskkus­
teaddji, ja lea gelddolaš go son maiddái čállá sámi
govvadáidaga birra, girjjistis Frå modernisme til det
kontemporære. Danbolta čilgehusa mielde gullet sámi
dáiddárat ovttas homofiilla dáiddáriiguin, nissondáid­
dáriiguin ja daiguin dáiddáriiguin geat etnihkalaččat
eai leat norgalaččat, ravdajoavkkuide. Son berošta
DANBOLT JÁHKKÁ GASKKUSTEAPMÁI
Olbmot váidalit ahte eai ádde ođđaáiggi dáidaga. Muh-
to makkár áššiid bat oppanassii lea vejolaš otná váttis
máilmmes áddet.
Dálá áiggi dáidda lea meattá "ismmaid" áiggi. Dan sad-
jái mii deaividat máŋggadimensunála vuostálasvuođa
dáidagiin, mas dáidaga duogášjurdda, konsepta, ja ieš
dahku lea dan nana bealli. Dálá áiggi dáidda berosta uh-
cit cealkimis juoidá, dat baicce doaibmá. Konseptuella
idea lea šaddan olu dehálut go ovdal lei. Dat sáhttá leat
čihkkojuvvon dáiddabarggu iešvuostálasvuođaid sisa,
muhto dattege lea goit jurdda dan duohken.
Dát ovdáneapmi lea dahkan dáidaga vel eanet mávsso­
lažžan ja berostahttin. Dálá áiggi dáidda fállá geahččái
ođđa jurdagiid ja vásáhusaid. Seammás nannejuvvo dár-
bu buori gaskkuteapmái mii veahkeha olbmuid oaidnit.
Bergen universitehta dáiddahistorjjá Gunnar
Danbolt Klassekampen-áviissa jearahallamis 6.3. 2014.
queer-teoriijas, ja das maid olmmoš dahká, ii ge dan
maid lea. Danbolt oaivvilda čielgasit ahte sápmelaččat
leat koloniserejuvvon, ja son čájeha maid Álaheaju-
Guovdageainnu akšuvnnat mielddisbukte. Sus lea
riekta dan dahkat, muhto sus lea ráddjejuvvon ádde-
jupmi našuvdna-doahpagis, dat ii guoskka dušše stáh-
tii, muhto maiddái identitehtamearkkaide, gillii, bar-
gui, kultuvrii, oskui ja ássanbáikái. Hans Ragnar Mat-
hisen govvida dán ja ovttastahttá árbevirolašvuođa ja
ođđaáiggi. Su kártadáidda lea leamaš ovddasmanni.
DANBOLTA ČÁLUS LIVČČII bures sáhttit leat oassi Sá­
mi stories -girjjis. Go akademihkárat čállet olggobeale-
perspektiivvas, orru dovdomin ahte dáiddáriid fápmu
váldojuvvo sis eret ja ahte kurahtorat ja dáiddaakade­
mihkárat dihtet buoremusat. Gullá go sámi dáidda
ravddaide? Na…gean čalmmit dat leat geahččamin?
• M.A. Hauan, C. Gullickson og Sandra Lorentzen (doaim.)
Sámi stories – art and identity of an arctic people. Orkana
akademisk 2014. 108 + 109 s.
• Gunnar Danbolt: Frå modernismen til det kontemporære
Tendensar i norsk samtidskunst etter 1900. Det norske Sam-
laget 2014. (s. 158–177) 350 s.