67 / 72
Sámis
17–18/2014 67
Logadettiin:
jos mus jerro
gosa manne lottit
de mat lottiid
de mat lottit
nieiddahuš
guhtemuš
ii al háhcežan
njunneboran
vai eaŋgal
dat hirbma
Rainer Maria Rilke:
Vuosttas elegia.
Sámás: Luobbal Sámmol Sámmol
– Samuli Aikio 2012
Gii de, jos livččen biškkádan, doppe eaŋgaliid
allaservviin lei gullat mu? Ja vaikke vel, de
livččii fal okta váldimin mu váimmustis vuos
tá: mun roahppánivččen su vuoimmálut lágis.
Dasgo čábbodat ii leat eará go gáfada álgu man
mii aiddo dal de gierdat. Ja mii hervošat su, go
dat hálbbašemiin biehttala min duššadeames.
Juohke eaŋgal lea gáfat.
Ja nu mun de láhtten ja njielastan giktalea
mi sevdnjes snuđđumii. Vuoi dan, gean mii
de nahkat ávkin atnit? Eaŋgaliid eat, olbmuid
maid eat, ja vitmadis eallit gal farga fuomášit,
ahte ii mis dal nu vissásit leat viesus buot dán
dihkkámáilmmis. Midjiide veadjá báhcit soa
mes muorra vieltái, vai beassat dan beaivvis
beaivái gaivát, báhcá ievttáža luodda ja bonja
gan oskkáldasvuohta vieruiduvvamii mii gea
suhii min, ja nu dat bázii iige jávkan.
Ja vuoi dan ija, dan ija, go oppa máilmmi bieg
ga min muođuid gavvá – geasa dat ii bázeš,
diet ohcaluvvon, láđđásut behtolaš, mii lea
oktonas váibmui nu váivválaš. Leago dat álkit
ráhkkásaččaide? Soaihan gal gokčaba oasiska
goabbat goappáin.
Itgon veláge dieđe? Bálkes guorusvuođa salas
tat áibmui maid mii vuoigŋat; eaigoson lottit
dovdda girdimeaset njuorraneamis dien áim
mu láivuma.
Juo, vedje buot giđat du dárbbašit. Moanat
násttit čavggahedje dus jearahallamiid. Du
ovdii badjánii boares suttuid bárru, dahje go
ledjet mannamin rabas lása meattá, šattai
fállun fijuvla. Buot diet ledje barggut. Muhto
dahketgon daid? Itgon leačča lean álo dušše
vuordámušaid gaikásis, dego dain albmanivč
čii dutnje ráhkis. (Gosa áiggot dan čiehkat,
go dus goit diet stuorra amas jurdagat ovd
dasmaŋás jorret ja dávjá báhcet idjii?) Falleš
du áibbášupmi, de juoiggas ráhkkásiid; ii
de leamaš vel goasge nu bindil sudno gulus
”
Rainer Maria Rilke, 1900.