Sámis
19–20/2015 17
lii, geat barget seailluhit dan: giellageavaheaddjit, kul-
tuvraguoddit ja -bargit, sii geat máhttet ja muitet ser-
vodaga eallinvuogi. Nubbi lea fas dat gierdu gos olbmot
gehččet eret dolas, sin kultuvrras leat
warriors
, min kul-
tuvrras várra ii aiddo seammá, sii geat fáktejit ahte ii ok-
tage boađe bilidit dola, geat dorrot dan ovddas go dan
ferte dahkat. Eai leat olggobeal servodaga, muhto lea
servodagas bargu mii mearkkaša ahte ferte geahččat vii-
dáseabbo, ahte dolla ligge sealggi, ii njuni.
Son čilgii ovtta vuogi mo ieš láve govvet kolonialism-
ma iežas servodaga jurddašanvuogi miel: oktii dat dolla
lei nanus ja bulii bures, ja lei sin bargu gierdut dan do-
la vuoidat seaillui. Ledje servodaga
elders
geat fáktejed-
je dola ja cagahedje dan. Muhto de bohte oarjemáilm-
me olbmot ja bukte dávddaid ja bilidedje gierddu, ja
go gierdu lei biliduvvon, de sii álge bilidit dola maid,
sii čikče ja čuggo hilaid, diško čázi dollii, ja barge buot
maid vedje vuoi dolla játtašii. Ja dat lea kolonialisma:
dat gáržžida dolastallanvejolašvuođaid, viggá čáskadit
hilaid ja bálkesta daid gierddu olgobeallái.
Ja go nu jurddaša kolonialismma birra de lea maid čielg
gas maid olmmoš ferte bargat go gullá álgoálbmogii:
ferte veahkehit hukset fas dan dola. Ja ulbmil dainna
huksemiin lea ahte boahtte buolva galgá beasset leat ea-
net álgoálbmot go maid dálá buolva lea. Muhto go ái-
gu nu hukset de ferte vuos oaidnit gosa ieš gullá, mii
lea iežas vuoibmi, makkár ovddasvástádusat leat, mak-
kár vejolašvuođaid lea ožžon.
Lea álki maid láhppot diesa, ahte álgá baicca geahččat
iežas eanet daid olggobeal joavkku oainnu mielde, dat
mat hárdet dola: rasisma, kapitalisma, politihkka, lágat.
Go lea álgoálbmotdutki dahje -intellektuella ferte oahp-
pat dádjadit – nu ahte vaikko olmmoš ieš gáddá ahte lea
birgemin bures eallimis, ahte doalaha iežas identitehta,
ahte lea
warrior
, dahje servodatovddideaddji, de lihkáge
sáhttá šaddat eanet oassin das maid vuostálasta go das
maid lea fáktemin.
Dat lea danin go álgoálbmotdutki ferte oppa áigge "na-
vigeret" mo sáhttá leat sihke siskkobeal ja olggobeal,
mo cagaha dola dan seammás go galgá dovdat, máhttit
ja birget daid oarjemáilmme systemain mat lea oassin
dan bálkáhuvvon barggus mii olbmos lea. Ferte muitit
leat "accountable", sáhttit vástidit fysalaččat, seremona
laččat, kultuvrralaččat ja vuoiŋŋalaččat dollii, vai vead-
gullet oktii'