11 / 72
Sámis
21/2016
11
gaskafága. Go dainna gergen de ledjen vissa (measta)
áibbas guođđán fysioterapiijaoahpu jurdaga. Sámi giel-
la ja vuoigŋa, fágan ja muđui ge oassin eallimis, ledje jo
cieggan dán studeantta varrii. Go galgen álgit váldofága
lohkat, de ledjen eahpesihkkar maidmun galgen lohkat.
Livččii miella historjjá lohkat, go lean álo liikon dasa.
Harald de namuhii ahte sus ledje muhtin boaris lávlagat
maid lei ožžon
Hans Hansen
rohkis, Porsáŋggus eret.
Dát bovttii mu beroštumi, go jurddašin ahte jos dáid
birra čálán, de beasašin maiddái guorahallat Porsáŋggu
historjjá. Guovlluhistorjjálaš beroštupmi dagahii ge ah-
te mearridin sámegiela váldofága lohkat, girjjálašvuođa
suorggi. Oahpaheaddjit ledje ain, Niillas guovttos Ha-
raldiin. Ii das galle, go gergen váldofágain bargen viht-
ta jagi Davvi-Norgga universitehtabuohcceviesus. Dan
botta gearggai Niillas leahkit munnje stuorit jorga-
lanbarggu konsuleantan. Soai han leigga ge Haraldiin
leamaš jorgalankonsuleanttat go ođđa buohcceviesus
galge ráhkadit sámegielat ossodatgalbbaid. Go lei sáhka
mo galggai jorgalit resepsjon sámegillii, de lei okta evt-
tohus ‘dustehus’. Amma árvvoštalaiga mo son dážat dán
vissa bonjašedje, ja sámegillii šattai ge resepsjon loahpas
vuostáiváldin.
Go dasto fas álgen universitehtii, dán háve oahpahead
djin, de šattai Harald mu bargoustit. Deanobeale olm
moš, deanobeale suopmaniin. Go studeanta beare gu-
lai Deanoleagi oahpaheddjiid logaldallamin semes
teremnes gitta váldofága rádjái, ja vel dalle go oaččui
Deanoleagi olbmo bargoustibin ja doavttergrádabaga
dallin, ja dasa lassin velá doavtterdutkosis guorahalai
Deatnogátti čálli románaid, de geavai nu ahte Porsáŋg
gu guovllu giellaoahpahallái measta šattai eanet lund
dolaš dadjat čájetit ja oahpatit, go čájehit ja oahpahit. Ja
nu geavai ge ahte oahpateaddji oahpatalli loahpas maid
šattai oahpateaddjin.
oahpateaddjin
šattai