Table of Contents Table of Contents
Previous Page  21 / 68 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 21 / 68 Next Page
Page Background

Sámis

14/2013 21

dieđu ja ipmárdusa das, ahte munnje eallin lea várren

iežaslágan vuorbbi. Áhkkorohkki geigii munnje njui­

kuma ja mun válden dan vuostá. Dološ diidda mielde­

han jápmán olbmos ii oaččo niegus váldit maidege, go

dat ii dieđe buriid. Maŋŋel lean maid gávnnahan mu ja

áhku čatnasumi: son lea maid massán unnoračča dolin.

Earenoamáš olu lean guldalan Mari Boine musihka

duddjoma áigge ja dan lossa áigodagas muđuige. Rose-Marie Huuva diktagirji

Galbma rádná

lea mielastan

ožžon ođđalágan mearkkašumi:

Ilu sáhttá juohkit

addit nubbái

Illu oidno čalmmis

gehpida lávkkiid

Moraš

ii leat juohkinveara

morraša

ferte ieš guoddit

(Huuva 1999, 116).

Duddjoma áigge guldalin olu Mari Boine musihka.

Govahallen su lávlume mearragáttis, almmis ja násttiin,

morrašis ja gáibádusas. Musihkka lea máŋgii dolvon

mu daid jurdagiid lusa: jurdda eŋgelmáná nohkkansajis

buvttii assosiašuvnnaid vielgatvuođas, čuovggas, das

gosa Sálmmo lea vádjolan. Dat báiki ferte leat čuovgat

ja vielgat, vigiheapme ja ráinnas.

Danne oruige lunddolaš válljet čuoldagiidda vil­

ges láiggiid, ja go lea jearaldat bárdnemánás, de ferte

dievasmahttit vielgatvuođa alitivnniin: danne turkosa

šattai nubbin láigin. Turkosa maid danin, go dat lea ok­

ta dán áiggi

treandaivdni

. Mun háliidan čájehit eallin­

fámu, háliidan čuovvut áiggi inge bisánit. Turkosa sym­

bolisere boahttevuođa ja ovddosguvlui mannama. Há­

liidin atnit maid silbaárppu.

Eŋgelmáná gietkamis lea šiella, unna silbabolloš, mas

lea vilges geađgi. Nubbi šiella lea silbaboallu searrobátti

nalde. Álggos meinnejin, ahte in bija šiela ollenge go

mu gietkka lea guorus: silba ii dárbbat suddjetovttage.

Muhto šiella guoddá maid mearkkašumi ja vuoiŋŋa­

laččat čatná mu mánnái (gč. maŋŋeleappos

Linking ob­

ject

). Šiella ealáskahttá máná muittu ja háliidan doallat

eŋgelmáná eallin, muittu ealasin. Nubbi šiella lea dan­

nai dáfus dehálaš, ahte lea leamaš Sálmmo boahkánis

su eallináiggis.

Čalbmealán lea asehis vilges tiŋggas, ravddain lea vil­

ges helmmobáddi. Vilges tiŋgga vuolde lea turkosa sa­

tiidna. Lean broderen dasa vilges riesaldatárppuin Mari

Boine musihka mielde (Boine & Vuolab, 2009 teavstta

vuođul heivehuvvon):

Áhčči min

don gean lohket almmis leat

Itgo muitalivčče munnje

manne lea ná?

Dán divttas bohtet ovdan máŋggat bealit mat meark­

kašit munnje olu.

Áhčči min

muittuha risttalašvuođas:

jáhkán beasan Sálmmorohki lusa muhtumin ja doppe

almmis Ipmeláhči luhtte son mu vuorddaša. Gažaldat

manne lea maid máŋgii badjánan millii. Gažaldat leage

okta váldoágga manne dat duodji šattai dakkár go lea.