

Sámis
14/2013 21
dieđu ja ipmárdusa das, ahte munnje eallin lea várren
iežaslágan vuorbbi. Áhkkorohkki geigii munnje njui
kuma ja mun válden dan vuostá. Dološ diidda mielde
han jápmán olbmos ii oaččo niegus váldit maidege, go
dat ii dieđe buriid. Maŋŋel lean maid gávnnahan mu ja
áhku čatnasumi: son lea maid massán unnoračča dolin.
Earenoamáš olu lean guldalan Mari Boine musihka
duddjoma áigge ja dan lossa áigodagas muđuige. Rose-Marie Huuva diktagirji
Galbma rádná
lea mielastan
ožžon ođđalágan mearkkašumi:
Ilu sáhttá juohkit
addit nubbái
Illu oidno čalmmis
gehpida lávkkiid
Moraš
ii leat juohkinveara
morraša
ferte ieš guoddit
(Huuva 1999, 116).
Duddjoma áigge guldalin olu Mari Boine musihka.
Govahallen su lávlume mearragáttis, almmis ja násttiin,
morrašis ja gáibádusas. Musihkka lea máŋgii dolvon
mu daid jurdagiid lusa: jurdda eŋgelmáná nohkkansajis
buvttii assosiašuvnnaid vielgatvuođas, čuovggas, das
gosa Sálmmo lea vádjolan. Dat báiki ferte leat čuovgat
ja vielgat, vigiheapme ja ráinnas.
Danne oruige lunddolaš válljet čuoldagiidda vil
ges láiggiid, ja go lea jearaldat bárdnemánás, de ferte
dievasmahttit vielgatvuođa alitivnniin: danne turkosa
šattai nubbin láigin. Turkosa maid danin, go dat lea ok
ta dán áiggi
treandaivdni
. Mun háliidan čájehit eallin
fámu, háliidan čuovvut áiggi inge bisánit. Turkosa sym
bolisere boahttevuođa ja ovddosguvlui mannama. Há
liidin atnit maid silbaárppu.
Eŋgelmáná gietkamis lea šiella, unna silbabolloš, mas
lea vilges geađgi. Nubbi šiella lea silbaboallu searrobátti
nalde. Álggos meinnejin, ahte in bija šiela ollenge go
mu gietkka lea guorus: silba ii dárbbat suddjetovttage.
Muhto šiella guoddá maid mearkkašumi ja vuoiŋŋa
laččat čatná mu mánnái (gč. maŋŋeleappos
Linking ob
ject
). Šiella ealáskahttá máná muittu ja háliidan doallat
eŋgelmáná eallin, muittu ealasin. Nubbi šiella lea dan
nai dáfus dehálaš, ahte lea leamaš Sálmmo boahkánis
su eallináiggis.
Čalbmealán lea asehis vilges tiŋggas, ravddain lea vil
ges helmmobáddi. Vilges tiŋgga vuolde lea turkosa sa
tiidna. Lean broderen dasa vilges riesaldatárppuin Mari
Boine musihka mielde (Boine & Vuolab, 2009 teavstta
vuođul heivehuvvon):
Áhčči min
don gean lohket almmis leat
Itgo muitalivčče munnje
manne lea ná?
Dán divttas bohtet ovdan máŋggat bealit mat meark
kašit munnje olu.
Áhčči min
muittuha risttalašvuođas:
jáhkán beasan Sálmmorohki lusa muhtumin ja doppe
almmis Ipmeláhči luhtte son mu vuorddaša. Gažaldat
manne lea maid máŋgii badjánan millii. Gažaldat leage
okta váldoágga manne dat duodji šattai dakkár go lea.