Table of Contents Table of Contents
Previous Page  44 / 92 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 44 / 92 Next Page
Page Background

44

Sámis

19–20/2015

Amazigh

álgoálbmoga lusa mátki

Jorunn Eikjok

Čáđahin SFS stipeanddamáŧkki Marokkoi skábmamánus

mannan jagi. Ulbmil máŧkkin lei galledit amazigh eami­

álbmoga Marokkos, dokumenteren dihtii sin otná dili.

Ja dahkan dihtii sin dovddusiin sámeálbmogii.

MÁŦKI MAROKKOS

Mu verdde Aziz Berdahem gii ieš lea amazigh, veahkehii

mu ráhkadit máŧkeplána. Son válddii maid oktavuođa

eamiálbmoga ovddasteaddjjiiguin mu ovddas. Ledjen

bovden verdden Risten Lango fárrui. Risten lei guktii

mu fárus álgoálbmogiid lusa Marokkoi, 2001 ja 2002.

Dán have manaime Marrakechii. Beaivvi máŋŋá go ol-

liime, de leimme šiehttan deaivat imazighen aktivist-

taid ja organisašuvnna ovddasteddjiid. Munno hotel-

lii bohte Mhand Mimuoni, Lahcen Ouberka ja Moha­

med Bouchdoug. Lahcen ja Mohamed leaba maid ima-

zighenmáilmmiorganisašuvnna

World Amazigh Cong-

ress -

stivrras

.

Aicha Mimouni gii lea nuorra nisu ja aktivista galg-

gai maid boahtit min deaivvadeapmái mátta Marok-

kos, muhto garra dulvvit doppe eastadedje su boahti-

mis. Munno verddet ledje jođus oassálastit World Fo-

rum – ON Human Rights Conference, mii dan beaiv­

ve álggii Marrakechas. Áigo doppe ovttas iežaset ol-

bmuiguin lágidit semináraid sin eamiálbmotdili ja

olmmošvuoigatvuođaid birra.

MÁTKKI DUOGÁŠ

Deiven imazighen olbmuid vuosttáš geardde 1998:s

go oassálasten eamiálbmogiid bárgojoavkkus Indige­

nous Peoples Work Group Genevas. 1999:s ja jagi

2000:s oassálasten International Indigenous Women’s

Network čoahkkimiin. Doppe oahpásmuvven ima-

zighen nissoniiguin geat ledje eret Algerias ja Malis.

Jagi 2001:is mannen Marokkoi oahpásmuvvan dihtii

eamiálbmogiin. Fitnen sin luhtte oktibuot viđa geardde

2001–2003. Go bargen Sámi allaskuvllas, de ásaheim-

met oktasašbargoprošeavtta "Amazigh-Sami collabora­

tion project". Bovdiimet imazighen ovddasteddjiid

Guovdageidnui. Amazigh sivilisašuvdna lea don-dološ.

Lea mu mielas gelddolaš álbmot, nu maid sin kultuvra.

Lean deaividan máŋggain beliin sin kultuvrras ja eallin­

dilis mii muittuha sámiid: ivnniid, ornamentihka, mu-

sihka. Ja sin eamiálbmotservvodat ja dilli maid movt­

tedahtii mu vel eanet singuin oahpásmuvvat. Olmmoš­

laččat leamaš maid singuin miellegiddevaš ja somá

oahpásmuvvat. Leat dieđus maid hirbmat stuorra ero-

husat amazigh ja sámiid gaskkas.