46 / 92
46
Sámis
19–20/2015
MIN HÁLEŠTEAPMI
Go muitalan min sámiid vuoigatvuođa ráhčamiid birra
ja jearan sin dilis, de vástidit ná:
– Imazighen álbmogiin eai leat vuoigatvuođat
mehciide, mineralressurssaide ja čáziide. Ii ge sis
leat lohpi hukset čáhcebuođuid. Leat ásahuvvon
luonddusuodjalan guovllut, ee. turismma ovdá-
nahttin dihtii. Dohko leat buktigoahtán kame-
laid máddin, mat guhtot guovllu álgoolbmuid
šattuid ja bilidit sin eanandoalu.
Makkár oaidnu lea Marokko servodagas amazigh álb-
mogii?
– Gávdnojit stereotypiijat mearrideaddji elitas
ahte imazighen olbmot leat gáissáid ja váriid olb-
mot geain ii leat kultuvra, ii leat historjá ii ge os-
ku ge.
Jagi 2011:s dohkkehuvvui ođđa vuođđoláhka Marok-
kos, mas lea maid oassi eamiálbmot vuoigatvuođaid bir-
ra. Mii lea dan rájes dáhpáhuvvan?
–Dát mielddisbuvttii ahte amazigh identitehta ja
giella dohkkehuvvui almmolaččat. Amazigh álb-
mot illudedje dainna.
– Dađe bahát ii leat vuođđolága eamiálbmot
oassi vel biddjon doibmii. Tamazigh giella maid
dohkehuvvui seamma dássásaš giellan go ará-
ba giella. Marokko parlamenta ii leat vel mean
nudan dan lága. Nu ahte tamazigh ii leat vel
praktihkalaččat dohkkehuvvon almmolaš giellan.
Lahcen lasiha:
– Oahpahusministtar dajai vaikke tamazigh lea
dohkkehuvvon almmolaš giellan, de ii mearkkaš
dan dihtii ahte galgá oahpahuvvot skuvllas.
– Dohkkeheapmi mearkkašivččii ahte tamazigh
giella sáhtášii oahpahuvvot skuvllain. Dat lea
heaittihuvvon ja ii šat oahpahuvvo gostige.
Na jos mat amazigh vuoigatvuođaid dohkkehivčče?
– Marokko mearridii go fránska koloniseren
heaittihuvvui 1954:s ja go ožžo iešmearrideami,
ahte stáhta galgá vuođđuduvvot arába-islama
vuogádahkii. Dat mielddisbuvttii ahte amazigh
marginaliserejuvvui. Ja eiseválddit leat dan rájes
v
Mattat gilis Alla Atlasis ásset
dušše álgoálbmogat.
w
Toublach gáisá lea 4167
meter alu, ja lea Davvi-Afrihká
alimus várri. Amazigh álbmo-
ga gillii lea dat "várri bajábeal-
de buot váriid". Govva: Risten
Lango.
w
Mohamed IdHammou lei
munno oahpisin Alla Atlas
gáissáin. Galledeimmet maid
su ruovttubáikki Ait Omras.
Govva: Jorunn Eikjok