Sámis 19-20

Sámis

19–20/2015

dot skuvlejupmi sámegillii duon skuvllaluohkkái? Gal-

gá go ráŋggáštuvvot duot olmmoš go lea doaškalan dan

nuppi muhtui jnv. Váddásemos áššit leat dat mat dik-

kiid ovdii gártet. Ja doppe lea dávjá dilli ahte olbmot,

vaikko áddehallet, de liikká eai soabat. Dávjá lea maid

nu ahte ovdal go dikki rádjái lea ášši joavdan, de leat

dakkár vuogádagat mat dábálaččat eastadit riidduid ja

dakko bokte áššemeannudeami gažalaldagaid gártamin

áigeguovdilin. Dat leat vuogádagat nu go oahpesvuoh-

ta, ustitlašvuohta, olmmošvuohta, geavatlašvuođa vear-

dideamit, morála ja ekonomiija. Buot dat dáidet leat

geahččaluvvon eai ge leat coakcán ášši čoavdit.

Áššemeannudeaddji lea dávjá dan dilis ahte lea

gártan áššái. Ja sus lea sihke vuoigatvuohta leat ášše

meannudeaddji ja maiddái geatnegasvuohta gieđahallat

ášši.

Nubbi oassi áššis lea nu mo namuhuvvon ášši duo

đalašvuođat dahje ášši fáktat. Ášši lea dávjá muhtun lá-

gan dáhpáhus mii lea goas nu dáhpáhuvvan. Dat lea ášši

áigedimenšuvdna. Ja dasto lea ášši makkár nu báikkis

dahje guovllus dáhpáhuvvan. Dan gis sáhttá namuhit

ášši latnjadimenšuvdnan. Ja de leat áššis álo bealálaččat

mielde. Dat sáhttet leat olbmot dahje institušuvnnat, ja

dan fas sáhttá namuhit ášši rolladimenšuvdnan. Ja da-

sto lea áššis álo mas nu sáhka. Galgá go ovdamearkka

dihte addot vuodjinlohpi? Dat lea ášši substánsiella

dimenšuvdna. Ja de lea dávjá gažaldat mainná lágiin ášši

dáhpáhuvai. Bulii go viessu johtilit ja báhkka stuorra

dollanjuorššuiguin vai cagai go guhkit áiggi badjel? Dat

lea fas ášši modalitehtat. Ja loahpas lea gažaldat makkár

neavvut ledje mielde. Lei go ovdamearkka dihte stuorra

buolličáskadanbiila doppe dan šiljus. Go ášši fáktat leat

čoahkkanan de lea ášši gártan muhtun lágan máinnasin.

Goalmmát oassi áššis leat dan lágalašvuođat. Makkár lá-

gat leat mat stivrejit ášši bohtosiid ja dan meannudea-

mi? Das leat golbma gažaldaga. Gos gávdná lágaid mat

gusket dan áššái mainna lea bargamin? Mo daid galgá

dulkot? Ja jos gártá dan dillái ahte dulkojumit hárrájit,

mo de galgá daid ovttastahttit dahje vihkkedallat? Lá-

gaid gávdná láhkateavsttain ja njuolggadusteavsttain.

Dávjá dat lea doarvái, muhto ii álo.

Muhtumin sáhttet lága dieđut leat dárkilebbo cel-

kon láhkaráhkkanan teavsttain. Namalassii daid teavst

tain mat dahkkojit go lága álge gárvet. Norgga beal-

de omd. lea vuos fágalávdegoddi mii buktá komitea

čielggadusa (NOU), dat sáddejuvvo ieš guđet láhka

berošteaddji ásahusaide nu go nuppiid almmolaš ása-

husaide ja berošteaddjiservviide mat de bovdejuvvojit

buktit mearkkašumiid. Dasto ráhkkanahttá ministerii-

ja daid fas láhkaárvalussan – nu gohčoduvvon proposi

šuvdnan. Dat fas lágiduvvo Stuorradiggái ja doppe gis

biddjo vuosfágalávdegoddái ovdal go Stuorradikki ov-

dii bidjo. Buot diet lávkkit mielddisbuktet ahte čállojit

teavsttat mat sáhttet guoskat áššái.

Nuppe vuoru sáhttet gávdnot duomut gos dul

kongažaldagat leat dárkkistuvvon. Ja veadjá maid ahte

hálddašanorgánat leat mearrádusaideaset bokte buk-

tán dárkilebbo dulkonovdamearkkaid. Ja de sáhttá leat

maiddái dulkongažaldat maid ášši vuolggaha mii lea

gieđahallojuvvon juridihkalaš teoriijas. Rievttivieruid

bokte sáhttá maid gávdnat njuolggadusa ášši meannu

deapmái. Seammá láhkai go maiddái rievtti áddejumit

sáhttet leat miellagiddevaččat. Erenamašit dakkár áššiin

gos lea erohus sápmelaš máilbmi- ja rievttiáddejumis

ja stuorraservodaga máilbme- ja rievttiáddejumis, de

sáhttet gažaldagat rievtti áddejumiid birra boahtit oid-

nosii ja gártat guovddážii.