68
Sámis
19–20/2015
luoikkas buorre láiggu ovddas, vel ráigánan čázekiid
ja guohca gállokiid ge. Ja idjii manai meahccái čakka
laggáid bivdit, reaŋggaid vel bálkátii veahkkin. Bidje
bivdosiid nu ollu go ležžet geargan. Juohke gápmat
sisa lágidii uhca gohpaš masa njorrestii veahá dálka-
sa. Ja bivdu manai bures. Čakkalaggát ledje nu váib-
mil dan dálkasii, ja dálkkas dagai daid buorre millii.
Nu movttas gudde ruđaid ja dávviriid, áibbas bágge-
keahttá. Ii lean eará go gerresiidda bardit.
GO BOARES SIIDA-ISIT
nuppi ija oinnii man hirbma-
dit ledje bivdán, de geahččalii rávvet bártnis ahte ii
dagašii maide ge mii boahtti áigái sidjiide buohkaide
šaddá vahágin. Muhto ii bárdni guldalan áhčis rávva-
giid. Son čilgii ahte dát lea ođđa áiggaš bivdovuoh-
ki, ja dat šaddá sidjiide buktit buorre ealátusa. Áddjá
galgá oaidnit ahte ii leat guhká go oppa sin siida lea
riggon. . ja dakkár bivdu lea sakka vuohkkasabbo eat
nanvuolaš ealliide ge go sin dološ vuogit, áddjá livččii
galgan oaidnit man movttas čakkalaggát bukte riggo
dagaid sidjiide, eai sii dárbbašan daid álga ge givssidit.
NIE SII BIVDE
vel moadde ija, dassá go gerresat divve.
Sihke bárdni ja su bivdoskihpár leigga buorre mielas
go vuoddjáiga máttás. Bárdni leai buorre bálkká mák-
sán reaŋggaide. Oasi silbaruđaid guđii áhčis háldui,
eanáš gálvvuid ja ruđaid válddiiga fárrui. Leai čakka
laggáin váldán muorragáriid, niibbiid, basttiid ja eará
dakkáriid. Muitalii ahte gávpogiin leat rikkis olbmot
ja dálut mat ostet daid buorre haddái, sii atnet amas
ja boares ávdnasiid ja biergasiid buorre árvvus. Vuot
jávkkai bárdni viehka áiggi vierro-máilmmis. Muhto go
son movttain máhcai ruoktot dainna jurdagiin ahte dál
son lea buktimin ođđa ja lihkolabbo eallima siidasis,
de gávnnai siidda guovllu measta ávdin. Dušše moad-
de boares bártni ledje das. Eai ge dat dearvvatan su
buriin mielain. Illá oaččui idjasaji. Ja go bálkká fálai, de
moarátuvve ja áite su ádjit meahccái guorosgieđaid,
jos guoržžu ruđaidis deikke buktá.
EASKKA MAŊŊÁ GULAI
mii leai geavvan, go siida leai
ferten eará duovdagiidda fárret. Čakkalaggát ledje áib-
bas jávkan, eai goas ge šat guoskkatan olbmuid bivdo-
siid eai ge almmutan iežaset olbmuide. Ja buot meah-
ci ja ealliid háldejaččat ledje givssidišgoahtán olbmuid.
Dat balde sállašiid eret bivdosiin. Ii mihkke ge orron
šat lihkostuvvamin bivdduin ja meahcástemiin. Oppa
meahcci ja guovlu leai šaddan nu goalus, de go buot
livččii guoržuluvvan. Siidda olbmot fertejedje eret fár-
ret. Easkka áiggi miel seatnagohte ođđa guvlui. Eatna-
mat ja jávrrit ja jogat fas addigohte sidjiide ealátusa ja
birgenlági. Muhto čakkalaggát ja buot eatnanvuolaš
ássit leat áibbas jávkan sámi eatnamiin.
IEŠ DAT NUORAMUS
bárdni fárrii eret sámi eatna-
mis ja ásai gávpogii. Su maŋisboahttit leat dán rádjái
čiehkádallan gávpogiin, eai ge dat almmut man sogas
sii leat vuolgán, eai ge gierdda gullat dološ vieruid ja
ealátusaid birra.