Table of Contents Table of Contents
Previous Page  68 / 92 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 68 / 92 Next Page
Page Background

68

Sámis

19–20/2015

luoikkas buorre láiggu ovddas, vel ráigánan čázekiid

ja guohca gállokiid ge. Ja idjii manai meahccái čakka­

laggáid bivdit, reaŋggaid vel bálkátii veahkkin. Bidje

bivdosiid nu ollu go ležžet geargan. Juohke gápmat

sisa lágidii uhca gohpaš masa njorrestii veahá dálka-

sa. Ja bivdu manai bures. Čakkalaggát ledje nu váib-

mil dan dálkasii, ja dálkkas dagai daid buorre millii.

Nu movttas gudde ruđaid ja dávviriid, áibbas bágge-

keahttá. Ii lean eará go gerresiidda bardit.

GO BOARES SIIDA-ISIT

nuppi ija oinnii man hirbma-

dit ledje bivdán, de geahččalii rávvet bártnis ahte ii

dagašii maide ge mii boahtti áigái sidjiide buohkaide

šaddá vahágin. Muhto ii bárdni guldalan áhčis rávva-

giid. Son čilgii ahte dát lea ođđa áiggaš bivdovuoh-

ki, ja dat šaddá sidjiide buktit buorre ealátusa. Áddjá

galgá oaidnit ahte ii leat guhká go oppa sin siida lea

riggon. . ja dakkár bivdu lea sakka vuohkkasabbo eat­

nanvuolaš ealliide ge go sin dološ vuogit, áddjá livččii

galgan oaidnit man movttas čakkalaggát bukte riggo­

dagaid sidjiide, eai sii dárbbašan daid álga ge givssidit.

NIE SII BIVDE

vel moadde ija, dassá go gerresat divve.

Sihke bárdni ja su bivdoskihpár leigga buorre mielas

go vuoddjáiga máttás. Bárdni leai buorre bálkká mák-

sán reaŋggaide. Oasi silbaruđaid guđii áhčis háldui,

eanáš gálvvuid ja ruđaid válddiiga fárrui. Leai čakka­

laggáin váldán muorragáriid, niibbiid, basttiid ja eará

dakkáriid. Muitalii ahte gávpogiin leat rikkis olbmot

ja dálut mat ostet daid buorre haddái, sii atnet amas

ja boares ávdnasiid ja biergasiid buorre árvvus. Vuot

jávkkai bárdni viehka áiggi vierro-máilmmis. Muhto go

son movttain máhcai ruoktot dainna jurdagiin ahte dál

son lea buktimin ođđa ja lihkolabbo eallima siidasis,

de gávnnai siidda guovllu measta ávdin. Dušše moad-

de boares bártni ledje das. Eai ge dat dearvvatan su

buriin mielain. Illá oaččui idjasaji. Ja go bálkká fálai, de

moarátuvve ja áite su ádjit meahccái guorosgieđaid,

jos guoržžu ruđaidis deikke buktá.

EASKKA MAŊŊÁ GULAI

mii leai geavvan, go siida leai

ferten eará duovdagiidda fárret. Čakkalaggát ledje áib-

bas jávkan, eai goas ge šat guoskkatan olbmuid bivdo-

siid eai ge almmutan iežaset olbmuide. Ja buot meah-

ci ja ealliid háldejaččat ledje givssidišgoahtán olbmuid.

Dat balde sállašiid eret bivdosiin. Ii mihkke ge orron

šat lihkostuvvamin bivdduin ja meahcástemiin. Oppa

meahcci ja guovlu leai šaddan nu goalus, de go buot

livččii guoržuluvvan. Siidda olbmot fertejedje eret fár-

ret. Easkka áiggi miel seatnagohte ođđa guvlui. Eatna-

mat ja jávrrit ja jogat fas addigohte sidjiide ealátusa ja

birgenlági. Muhto čakkalaggát ja buot eatnanvuolaš

ássit leat áibbas jávkan sámi eatnamiin.

IEŠ DAT NUORAMUS

bárdni fárrii eret sámi eatna-

mis ja ásai gávpogii. Su maŋisboahttit leat dán rádjái

čiehkádallan gávpogiin, eai ge dat almmut man sogas

sii leat vuolgán, eai ge gierdda gullat dološ vieruid ja

ealátusaid birra.