63 / 92
Sámis
19–20/2015 63
Várra Knud Leem sárdnideamen sáp
melaččaide olgoáimmu ovddas rittus.
Leem 1767.
Dasa lassin sii oaivvildedje ahte ii lean lága ulbmil ahte
ovttageardánis olmmoš, gii juhkandilis ja suhtus sáhtii
dadjalit diekkáriid – maid son lei dalán gáhtan, ii gal-
gan massit oaivvi ja njuokčama. Loahpas lei jearaldat
ahte lei go dulka dulkon sániid riekta. Teologat oaivvil-
dedje Jovnna lei gillán doarvái čohkkádettiin guhká
giddagasas, ja nevvo su luoitit friddjavuhtii.
Gonagas čuovui teologaid rávvaga ja celkkii áššehuht
tinduomu. Dat dáhpáhuvai resolušuvnna bokte geas
semánu 26. beaivve 1731. Muhto okta gáibádus lei
Gonagasas. Jovnna galggai heaitit juhkamis.
GÁLDU
Sorenskriveren i Finnmark (til 1816), tingbøker og skifte-
protokoller.
Per Einar Sparboe lea heivehan diggeášši otná dárogillii
ja man vuođul artihkal lea čállojuvvon.
(1) Knud Leem lei Thomas von Westen oahppi Troan
dimis. Sámegiela lohkama maŋŋá son bargagođii miš
šonbáhppan, vuos Lágesvuona ja Porsáŋggu guovllus, ja
dasto Álaheaju suohkanbáhppan 1725–1734.
(2) 1700-logu álggus Thomas von Westen nammaduv
vui oaivámužžan sámi miššonbargui, man stivrii Miššon
kollegium Københápmanis. Von Westen ásahii miššon
biirriid gitta Várjjaga rádjái, huksehii skuvlavisožiid, sárd
nestobožiid ja girkuid earret eará Unjárgii, Detnui ja Dav
vesiidii. Son álggahii miššonskuvlla, Seminarium Scholas-
ticum, mii galggai oahpahit miššonbargiid geat sáhtte
johtit Sámis ja oahpahit ja sárdnidit sámegillii. Okta su
oahppiin lei Knud Leem.