Sámis 19-20

Sámis

19–20/2015

Muhtumiinlávejedje máŋggaid gámabeliid bidjat bir-

ra ádjaga ja vuordit dassá go ihtet eanet čakkalaggát

ja álget nie duhkoraddat. Go ain fáhtejit čakkalaggá

gitta, de lávejedje givssidit dan dassá go lohpida dáv

viriiddis viežžat dan olbmui. Dat geat albma láhkái

máhtte meannudit, dat lávejedje addit muorragáriid ja

eará dárbo-gálvvuid ruovttoluotta. Dušše silbaruđaid

lávejedje juohkit guovtte sadjái, ja ieš bivdi váldá bea-

li ja čakkalaggáide fas guođđá beali, ja de diktá daid

mannat.

DAN LÁHKÁI BISTE

čakkalaggát, ja nu guhká go dain

ledje silbaruđat, de sáhtte ain šaddadit lasi. Eai ge

dat ballan nu sakka olbmuin ahte mášše dan "gáma

gierran"-duhkoraddamis.

DE LEAI OKTA

siida-isit geas leai earenoamáš meahc-

ce-lihkku, ja sus ledje golbma bártni. Siida-isit oahpa-

tii bártniidasas ge bivdovugiid. Boarráseamos bárdni

šattai jierbmás olmmájin ja dáiddolaš meahcássteaddji

ja su maŋisboahttit leat vel dál ge meahcce-olbmot

sámi eatnamis.

NUBBI BÁRDNI MAID

leai oahppil, muhto badjelmea

rálaš ja fuolatahkes. Go son beasai iežas isidin, de ii

gillen áhčis láhkái ain duolle dálle dárbbu miel bivdit

ruđa čakkalaggáin. Sus leai miella viežžalit doarvái

ruđa nu ahte guhkit áigái galggai birget. Muhtun ija

válddii dievva vuotta-gápmagiid fárrui ja bijai daid

birra ádjaga, ja de bivddii alcces nu ollu čakkalaggáid

go leš fidnen, ja bággii daid viežžat dávviriid, ja loah

pas njuovai vel čakkalaggáid ge ja savnnjii seahkka-

sis daid ruđaid mat dain ledje čoavjjis. De suohppulii

vel daid čakkalakkes-gorutiid ádjagii. Muhto de bol-

tasii čakkalaggáid máddu dan ádjagis. Almmái aiddo

háhppetii njuiket gerresii ja valis herggiin beasai das

eret dearvan. Dan maŋŋá son geafui, ja su maŋis

boahttit leat goarránan giehtageahččit.

GOALMMÁT DAIN VIELJAIN

leai maid ruhta-váibmil.

Son leai vearro-gáibideaddjiid fárus fitnan gonagas

hearráin reaŋgan, ja doppe leai duođaid oahppan

makkár fápmu ruđas ja gollis ja silbbas lea. Čáhppes

bivttas-olbmuin oahpai ahte ruhta ovddida máilmmi.

Vaikko dan ii albma láhkái ádden, de su miella bisánii

dasa.

DE SON MUITIGOĐII

mo sii vieljat ledje áhčisteaset

oahppan čakkalaggáin ruđa bivdit, ja smiehttagođii

mo dain galggašii eanet ja álkibut fidnet ruđa. Boarra-

set vieljas bárttis leai dan oahppan ahte jos riggut gal-

gá, de ferte bivdit dan láhkái ahte ii moarátahte čakka

laggáid máttu.

GO DE LEAI

veahá smiehttan ja hutkan, de válddii

nu ollu ruđaid fárrui go leš fidnen ja vulggii vierro-

eatnamii, ja jávkkai doppe muhtun áiggi. Go fas bođii

ruoktot, de leai oppa ráidu sus sáhttun. Sus ledje diev

va gerresa ruhkut, ja daid ruhkuid siste leai muhtun

lágán čáhci. Ieš muitalii ahte dat leai muhtun lágán

dálkkas, muhto ii čilgen dađe eambbo masa dat leai

ávkin. Šovkes čáhppesbivttas-olmmoš leai vel sus fá-

rus. Dainna soai hálešteigga amas gilli, man olbmot eai

ádden.

BEAIVVI MAŊŊÁ JO

álggii čohkket herggiid ja ger-

resiid alcces fievrun, ja fievrridišgođii daid dálkkas

ruhkuid meahccái ja nu ollu gápmagiid go leš fidnen