Sámis 13

20 / 60

20 Sámis 13/2013
Harald Gaski
Mis Sámis leat jo oalle olu sátnegirjjit. Daid
dárbu orru dušše lassáneamen dađistaga go
eanebut hálidit sámegiela oahppat. Sáme­
giela máhttu lea nuppástuvvamin servodatrievdamiid
mielde. Olu ovddeš doahpagat ja dadjanvuogit hár­
ve šat gullojit. Giellageavaheapmi lea šaddamin eanet
ovttadimenšunála, dan mearkkašumis ahte sámegie­
la dajaldatriggodat geavahuvvo uhcit. Giella dieđus álo
rievdá, dat sámegiella mii otne hállojuvvo vissásit lea
oalle earálágan go dat man gulai dušše moatti buolvva
áigi. Gielladutkan lea ovdánan, muhto dan vuolggasad­
ji sámegiela hárrái lei guhká amasgiellan. Dát maiddá
guoská daid veahkkeneavvuide mat leat ásahuvvon
giella­oahppama várás. Sámegiella eatnigiellan lea unnit
vuoruhuvvon go sámegiella amasgiellan. Universiteh­
taid sámegieloahpahus lei álggu rájes vierrásiid várás,
erenoamážit báhpaid várás geat dárbbašedje oahppat
sámegiela vai buorebut gulahallet searvegottiin.
Leat dievva áššit sámegielas mat galggašedje dutkojuv­
vot eatnigiel kompetánssa vuođul, muhto ruhtadead­
dji eiseváldit ja dutkanásahusat leat vuoruhan earáláh­
kai. Sámegiela dajaldatriggodat duođaštuvvo dárkilis
24
Muhto jos leat hilbadat ja čuorbbit
− jos
álget viegahallat nuppit, de fertejit viegahallat
nuppit nai, ja de ruhttet summal dahje seahki
bohccuid. Ja dalle lávejit gilljugoahtit beatna-
giiguin, ja de ruhttet muhtumin oktii nai. Ja jos
soitet velá soames merkkohagat, dahje dakkár
bohccot, mat leat geasset merkejuvvon nuppiid
bohccot nuppiid merkii
− ja go nuppit dovdet
bohccuideaset
− de šaddá riidu. Ja de viegahal-
let nu olu go nahket ja billistit rátkama.
− Ja
šaddet dat velá doarut nai daid alde. Ja šaddet
olu eanet bargat. Dat seahkanedje nu ahte fas
leai ođđa bargu nuppi beaivve, ja suhtadedje
nu ahte álge njuovadit nuppiid bohccuid. Muh-
to dološ olbmot dolle nu čorga siiddaid ahte ii
lean boazu nuppi siiddas
− jos manai nuppi sii-
dii, de vižže sii dakkaviđe fas eret.Ja go dál leat geargan rátkimis, dalle sii
johttájit eret ovttaid geainnuid luksa. Ja jos leat
buorit dálkkit, de sii johtet siivvut luksa badjel
alimus duoddariid.
Muhto go lea heajos jahki, de
álget čakčageasi juo garra dálkkit
mearariikkas
Ja go álget johttágoahtit, de eai oaččo ealuid
čoahkkái, ja go ožžot, de lea nu arvi ja muohtti,
ahte leat visot nu njuoskasat. Ja go lea čoaskkis,
de galbmojit loavdagat nu ahte eai soja ge. Ja
e fertejit vuohččan goikadit dakka goađi alde
ja dahkat hui stuora dola ja das goikadit. Ja daid
biktasiid mat leat alde dain olbmuin geat leat
meahcis leamaš ‒ dain leat njuoskan biktasat
nu visot jura liikki rádjái. Ja sii leat dalle gal-
bmon nai nu sakka ahte leat juolggit bohtanan
ja eai báljo sojat ge. ‒ Ja jos meahccái šaddá ijas,
ii ge oaččo dola, de gal galbmo jámas.Gal dat lea dáhpáhuvvan nu nai, ahte gal-
bmon lea jámas boazoreainnár čakčageasis, go
leai hui arvi vuohččan ja de njuoskkai jur čađa,
ja eai sus lean nu buorit biktasat ge. Ja de álggii
muohttit ja šattai nu čoaskkis ahte galbmoje su
biktasat, mat ledje njuoskan. Ja go su biktasat
ledje galbmon nu ahte eai sojadan ge, de son
náđui muhtun geađgegurrii. Ja eai sus lean do-
lat, ja de son galbmui jámas.Ja go johttámuš dál lea nu áddjái, ahte eai
beasa mátkái, de šaddá ain čoaskáseabbu ilbmi
ja seavdnjadeapput šaddet ijat.Ja de lea ihkku hui seavdnjat, nu seavdnjat
ahte ii oainne ii oktage geađggi ii ge bohccuid,
muhto dušše gullá bielluid ja misiid ruovgama.
Ja de dalle lávejit láhppit soames oasi ealus. Ja
go dat láhppon bohccot besset vuvddiide, de lea
bahá gávdnat. Ja jos leat davvebiekkat, de leat
mearariikkas hui garra dálkkit, ja lulde leat fas
fierttut dalle.Dakkár garra dálkin, go arvá ja šlahttá, [de]
gođiid alde njusket loavdagat. Ja dakkár dálkki
eai jeage loavdagat ge, ja de njusket visot gávn-
nit siste nai goađis. Ja go firtesta, de álget goika-
dallat loavdagiid ja muhtumat vulget ohcat daid
láhppon bohccuid. Ja go lea firten, de lea boazu
Muhto jos leat hilbadat ja čuorbbit
− jos
álget viegahallat nuppit, de fertejit viegahallat
n ppi n i, ja de ruhttet summal dahje seahki
bohccuid. Ja dalle lávejit gilljugoahtit beatna
giigui
, ja de ruhttet muhtumin oktii nai. Ja j
soitet velá soames merkkohagat, dahje dak
bohccot, mat leat geasset merkejuvvon nup
bohccot nuppiid merkii
− ja go nuppit do
bohccuideaset
− de šaddá riidu. Ja de vieg
let nu olu go nahket ja billistit rátkama
šaddet dat velá doarut nai daid alde. Ja
ol eanet bargat. Dat seahkanedje nu
leai ođđa bargu nuppi beaivve, ja su
nu aht álge njuovadit nuppiid bohccu
to dološ olbmot dolle nu čorga siidd
ean boazu nuppi siiddas
− jos mana
dii, de vižže sii dakkaviđe fas eret.Ja go dál leat geargan rátki
johttájit eret ovttaid geainnuid luk
bu rit dálkkit, de sii johtet siivv
alimus duoddariid.
Muhto go lea heajos jah
álget čakčageasi juo ga
mearariikkas
Ja go álget johttágoahtit,
čoahkkái, ja go ožžot, de
ahte leat visot nu njuosk
de galbmojit loavdagat
de fertejit vuohččan g
Ovdal ja dál
doahpagiid bokte eanadagaid, luonddu ja ealliid birra.
Govva­giellan sámegiella lea hui poehtalaš jametaforalaš,
ja livččii duođaid dutkanveara eatnigiel-perspektiiv­
vas mo sámegiella lea doaibman mohkkás beasadan- ja
garvvaš ngiellan eahpenjuolgg kommunikašuvnnas.
Livč­čii olu eanet áhttit ávkkástallat buot dáid beliin
sihke čáppagirjjálašvuođas j fágateavsttain, muhto
olggo­bealde báidnin lea dagahan ahte mii lea hábme­
goahtán min iežamet čállima majoritehta dadjanvugiid
ja gulahallama mielde.
Sátnegirjjiid dáfus dilli sulastahttá gielladut ama
muđui. Dat leat vuosttažettiin ráhkaduvvon daid várás
geat eai máhte sámegiela. Seammá dilli lea min čállin­
vugiiguin ge. Sámi ortografiijaid ulbmilin leamaš dah­
kat jienádeami ja čállima nu lahkalaga go oppanassii ge
vejolaš. Danin leat ge sámi čállinvuogit dárkilebbo go
eanáš eará gielaid ortografiijat. Eatnigiel čálli ja lohkki
livččii birgen olu oktageardánebbo čállinvugiiguin go
mat sámegielain leat. Jáhkan dat livččii váikkuhan dasa
ge ahte mis livčče lean olu eanet sápmelaččat geat livčče
roahkkadebbo geavahan iežaset giela čálalaččat ge.
Čállinvuogi ráhkadeapmi ja sátnegirjjiid dahkan leamaš