Table of Contents Table of Contents
Previous Page  22 / 60 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 22 / 60 Next Page
Page Background

22

Sámis

13/2013

dajaldat dasa ahte leat veahá jieráskan. Ja gii ain ádde

maid mearkkašit omd. dát dajaldagat:

"Don it leat deike gežiid!"

"Ále hála!"

Goddit čalmmi

Goddalit moji

Guovtti vuosttas dajaldahkii leat máŋga eará sullasaš

idioma, dego

"Leat go rivttesmielat?", "Maid ban dál

leat?" "Daja han eará!" "Ále jo šat!"

jna. Jearaldat lea

maiddá mo jorgalit dajaldagaid omd. dárogillii, eren­

oamážit dan maŋit guoktá mas vuosttas dajaldat

mearkkaša ahte čalbmi hilašta, ja nubbi gis ahte livččii

miella moddját, muhto ii heive dahje ii dáhto dan dah­

kat. De nugo ovdamearkkat duođaštit, mii dárbba­

šivččiimet maiddá dajaldat- dahje idioma-girjjiid ja

eanet­synonyma-girjjiid ge. Čilgehusat galggašedje leat

sámegillii, muhto dieđus ge min gielladili geažil dárbba­

šuvvojit maiddá jorgalusat ja buohtastahttimat eará gie­

laid dajaldagaide. Muittán ieš go jorgalin sátne­vájas­

girjji dárogillii, man somá lei ohcat vástideaddji dajalda­

gaid eará gielain. Bargu šattai beanta kulturdutkamin.

Muhto mo de go máhccat mu čuoččuhussii ahte giela

sániid eai oamas sátnegirjedahkkit, eai ge gielladutkit,

muhto giela geavaheaddjit. Gárttašii go dasto jearaldah­

kan ahte eai go galggašii oažžut máksojuvvot sin barggu

ovddas? Dieđus ge galget oažžut bálkká barggu ovddas.

Dieđán bures ahte lea hui áddjás ja gáibideaddji bargu

ráhkadit sátnegirjji, seammás go dat addá vejolašvuođa

introduseret ođđa sániid ja doahpagiid, ja maiddá liib­

ba evttohit fas váldit atnui buriid ovddeš sániid mat dán

áigái hárve gullojit. Erenoamážit guoská dát doaibma

daid geavaheaddjiide geat leat oahpahallamin sámegie­

la. Dávjá sii leat nuorra olbmot, ja nuorain lea dat ok­

ta eaktu dán áigái ahte dieđut mat eai gávdno neahtas,

daid ii leat veara diehtit. Seammá guoská maiddá sátne­

girjjiide.

Lean gullan olu sámi nuoraid váidaleamen go lea nu

fuones ortnet sámi sátnegirjjiid hárrái neahtas, sii bean­

ta nuonddahallet ja addet vuollái ohcamis sániid. Ot­

ná dilli duođaid ii leat dohkálaš, de juoga ferte dahk­

kot. Sátnebáŋkkut fertejit leat rahpas buot geavahead­

djiide, ja daid galgá leat álki gávdnat ja álki geavahit. Da­

nin lea mu evttohus ahte Sámedikkit ovttas servet oastit

almmuhanvuoigatvuođa buot sátnegirjjiide mat gávd­

nojit. Dasa dárbbašuvvo ruhta ovttagearddi máksimii

visot vuoigatvuođaid ovddas. Danin ii berre hánástad­

dat ruhtasumiin, muhto nuppe beales eai dattege leat

nu máŋga sátnegirjedahkki Sámis, de ii gárttašii nu

divrrasin. Sátnegirjedahkkit leat jo ožžon mávssu oktii

dalle go girjjit deaddiluvve, de dat maid Sámedikkit fer­

tejit dáhkidit dahkkiide lea buhtadusa dan táhpa ovd­

das maid sii gillájit go vissásit vuvdojuvvojit uhcit girj­

jit dalle go geavaheaddjit gávdnet visot sániid neahtas.

Lágádusaide dieđus maid lea táhpa das go uhcit girjjit

vuvdojuvvojit, de das ferte Sámi parlamentáralaš ráđđi

(dahje Norgga Sámediggi geas leat ruđat) bovdet sih­

ke čálliid ja lágádusaid ovddasteaddjiid čoahkkimii

ságastallat mo buoremusat čoavdit ášši. Ja johtilit,

vai sámegiel oahpahallit ja geavaheaddjit ge sáhttet

geavahišgoahtit neahta ressursan giellabargguineaset.

Ja go Sámediggi bovde olbmo ráhkadit idioma-(sátne)

girjji – maid áinnas berre dahkat – de galget álggu rájes

jo sihkkarastit sihke prenten- ja neahtta­almmuhan­

vuoigatvuođaid dasa.