Table of Contents Table of Contents
Previous Page  35 / 60 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 35 / 60 Next Page
Page Background

Sámis

13/2013 35

ahte sihke gielat ja daidda gullevaš čearddalaš joavkkut

gal jávket dušše buolvva geahčen (omd.: jukagiragiella,

itelmengiella, korjakigiella). Giellamolsunfenomena lea

eahpitkeahttá máilmmiviidosaš váttisvuohta. Máŋga

máilmmi gielain leat hui hearkkes dilis, go hállit leat

baicce hállagoahtán stuorit gielaid main lea eanet stáh­

tus, nu mo eŋgelasgiella, spánskkagiella, ruoššagiella,

dárogiella, ruoŧagiella jnv. Ja vaikko lea ge dál stuorra

giellamolsunproseassa, de dat ii dárbbaš mearkkašit ah­

te giella jápmá ja oalát jávká.

Oktageardánis giellaoaidnu

Leat iešguđet oainnut gielaid dili hárrái. Dušše defini­

šuvnnat das mii giella lea sáhttet spiehkastit, sihke dut­

kiid gaskkas ja giellaservodatlahtuid gaskkas (olbmot

geat identifiserejit iežaset sierranaš gielain). Go giella­

dutkit oidnet giela vuosttažettiin grammatihkalaš ja

struktuvrralaš fenomenan, eai ge váldde vuhtii sosiá­

la, politihkalaš, kultuvrralaš, historjjálaš ja psyko­loga­

laš konteavstta mas giella hábmejuvvo ja ovdána, de

lea sakka stuorát várra das ahte sáhttet šaddat boasttu­

árvvoštallamat. Váttisvuođat maiddái čuožžilit go dut­

kit badjelgehččet oainnuid mat olbmuin, geat identi­

fi­serejit gielain, alddiineaset leat iežaset giela ja dan

ealasvuođa hárrái.

Giellageavaheaddji oaidne­

meahttun­vuohta

Unnitgielaid oktavuođas eanas giellageavaheaddjit eai

oidno servodagas, erenoamážit jos gielas lea unnán stáh­

tus. Eanas olbmot guđet geavahit unnitgiela beaivvá­

laččat, dábálaččat eai searvva sosiála, politihkalaš dah­

je kultuvrralaš eallimii, juoga mii dahká sin oaidne­

meahttumin, erenoamážit olggobeale olbmuide geat

eai dovdda dan giellaservodaga bures. Dutkit eai álo

ge fuomáš vejolaš giellageavaheddjiid eanetlogu (olb­

mot geain lea iešguđet dási giellamáhttu muhto eai gea­

vat giela aktiivvalaččat), nuorat buolvva (30-), olbmuid

geain lea unnán sosiála stáhtus (omd. psyhkalaš buohc­

cit, juhkkit ja nu gohčoduvvon "asosiála" olbmot) ja eará

čearddaid olbmuid geat máhttet áitojuvvon giela.

Sii geat leat eanemus oidnosis unnitlogugielaid okta­

vuođas leat politihkalaš njunnožat ja kultur­jođi­

headdjit, olbmot geain lea alla sosiála stáhtus, giella­

čeahpit (oahpaheaddjit, giellageavaheaddjit geain lea

– Hástalusat ja ehtalaš ovddas­

vástádus unnitgielaid dutkamis