SÁMIS 17-18

Sámis

17–18/2014 17

johkalaččat Alavieskai, nuortalaččat Kalajokii ja Soab

bát guovllu unna jovkkoš Himanka gildii.

Máŋgga sápmelažžii Nuortabađaeatnamii ollen

lei dego olgoriikkamátki, mii ciekkai millii. Dušše beare

geainnut ledje oaidninveara, dakkárat eai jur gávdnon

ruovttuguovllus. Ođđa eallit ja šattut, degomat spiinnit

ja vuoncát ja eppelat ja rušppit ledje miellagiddevaččat

ja boktaledje sáhkkiivuođa. Imaštallamuš lei maid dain

viiddis niittuin, gordnebealdduin ja návehiin, main

sáhtte leat gusat logi geardde eanet go návehiin davvin.

Muhto go ledje bággehallan mátkki ala, de ledje maid

dakkárat, geaidda vásáhusat ledje váddásat ja áŧestussan,

dego máŋgga earáge báhtareaddjái. Vuosttas kultur

šohka dagahedje ovttaskas áššit, mat laktásedje birrasii

ja árgabeaivvi birgemii. Go Oulu leana sirdolašveaga

dárkkisteaddji gallestalai Alavieska sámiid, dát váida-

ledje hávkat Nuortabađaeatnama duolba eatnamiin.

Duoddaris ja meahcis sii dovde iežaset leat dorvvus ja

vuoiŋŋadedje ráfis. Nuortabađaeatnama ávdin ja viiddis

duolba eatnamat orro hávkadeamen olbmo.

Čáhci ja borramuš ledje mihtilmas kulturšohkat

báhtareaddjiide. Dat máinnašuvvojit máŋgga gáldus:

áššegirjjiin, áviisaartihkkaliin ja jearahallamiin. Nuorta

bađaeatnama johkačáhci lei eváhkolaččaide beanta

balddonas. Anára girkohearrá muitalii, ahte muhtimat

gádde buhtesčáhcespánja selagievdnin, muhto de gul-

le čázi leat gáivvočázi. Guovllu doaktára mielde "ruškes,

duolva, guohca čáhci balddii Lappi šelges čáziide hárjá-

nan olbmuid, ii das duostan basadit, ii bassat lihtiid ja

biktasiid".

Borramušgálvodilli Gaksa-Nuortabađaeatnamis

lei váttis, ja borramušgoarttaiguin lei váttis oažžut al-

bma borramuša. Báikkálaš gávpejasat doaimmahedje

buoremus gálvvuid iežaset olbmuide. Dieđus ledje

muhtin dáhpáhusat, main ovdamearkka dihte bohtá-

siid ledje "ovdal borahan ealliide go addán sirdolaččaide

dahje ráhkaduvvon bohtásjáffun, mas oaččui buoret

hatti".

Goartaborramušat ja borramušláhpožat go noh-

ke eváhkolaččat gárte dorvvastit čáhppes gávpái, man

haga máŋggat bearrašat eai livčče birgen. Dat goittot-

ge doalvulii beaktilit sámiin vel dan maŋimuš ruhtabih-

táge. Muhtin badjeolbmot besse finadit davvin ja buk-

te guoli ja bohccobierggu, mat movttiidahtte sakka

eváhkolaččaid árgabeaivvi. Maiddái boaldinmuoras lei

garra gilvu, go dat lei nu unnán, mii dieđus lei ártet olb-

muide geat ledje hárjánan Anára vuvddiide.

Okta váttisvuohta, mii bisttii olles dálvvi, lei or

runsaji oažžun. Lanjat ledje gáržžit ja váivvit, dasgo ovt-

ta uvnnahis loktalanjas, mii "ii lean heivvolaš ássamii",

sáhtte orrut juobe 6–10 olbmo. Ylivieskalaš dáluisit

fas jágii golmma olbmo sámebearraša stuorra eanadá-

lus sevdnjes ja čáhppes sávdnái: "Sivvan lei dáluveahka

máinnašan, ahte dat ii sáhttán duoddut haksit dan guol

lehája, go sirdolaččat málestedje."

Gáržžes ássan leš lasihan maid eváhkolaččaid

dearvvasvuođaváttisvuođaid, mat ledje duođalaččat das-

go olbmot gárte guovllus nubbái. Juo mátkki alde olb-

muide lei njommon garra luhčadávda, mii illá oba buor-

rániige ja masa masá buohkat buohccájedje. Dán lassin

eváhkolaččain lei álggu rájes geahpesdávda, čottavuolši,

ruksesfeber ja fiskesdávda. Ođđajagimanus 1945 golgo-

dávddat jokse maid Ylivieska. Dat ledje leamaš giksin

juo eará guovlluin Nuortabađaeatnama. Geahpesdávd-

da lassin eváhkolaččat jápme čotta- ja čoallevuolšái.