SÁMIS 17-18

Sámis

17–18/2014

Guoládatsápmelaččat leat sulli 1600 olbmo ja

ássetGuoládatnjárggas Ruoššas. Earáláhkai go

sámitSkandinavias, de leat Guoládaga sámit ássan

gávpotlágan birrasis jo eanet go 50 jagi. Sápme

laččat eará sajis Sámis geat galledit oappáidea-

set ja vieljaideaset nuppebealde rájá dábálaččat

hirpmástuvvet mo sámit sáhttet ná eallit, stuor-

ra gávpogiin? Manin válljejedje ná eallit, ja hilgut

árbevirolaš báikkiideaset? Dán ártihkkalis hálidan

dáid áššiid muhtin ráje čilget.

Sámit Ruoššas eai ása árbevirolaš giliin dán áigge

danin go eiseváldit giddejedje sin giliid 1930 –

1970 jagiin. Sápmelaččat bákkus fárrehuvvojedje

eret iežaset guovlluin. Dát lei issoreamos ja eane-

mus surgadis eallinnuppástuhttin sámi servodagas

Ruoššas 20:at jáhkeduháhis. Válljejupmi lei dahkkon

sin ovddas. Dát vásáhusat eai leat gieđahallon ja

boahtán ovdan dieđalaš dutkamiin ja medias. Dán

ártihkkalis áiggun danin fuomášuhttit mo ođđasit

ásaiduvvan duođaid lea dáhpáhuvvan, ja mo

Guoládaga sápmelaččat dán leat vásihan.

Árbevirolaš sámi eallin – mo dat rievddai

Sovjetáiggis mii bisttii 70 jagi, Ruošša sámit vásihedje

máŋga rievdadeami iešguđetge eallinsuorggis. Dat

guoská eanemusat politihkkii, mii váikkuhii guovllui-

de gos ásse ja gillii maid hálle. 1930 jagiid rádjái ovdal

go ođđa Sovjet ráđđehus ásahii válddis Guoládatnjárg

gas, de ledje sámiin siiddat. Oktibuot ledje 21 sámi

siidda 1850:s nu mo: N’javddam, Pac’jogk, Pecam,

Muetk, Kiilt, Koardegk, Lejjavv’r, Arsjogk, Jovvkuj,

Guoddemjavv’r, L

mbes, P’enne, Sosnevke, Sueŋŋel,

Nuett’javvr, Sarvesjavv’r, Akkel, Čukksuel, Masel’k,

Lujavv’r, Kintuš.

Eanaš ássit giliin ledje sápmelaččat geat elle boazodoa

luin, guolástemiin ja bivdduin. Dálvit ásse dálveoroha-

gain ja geassit johte bohccuideasetguin geasseoroha-

gaide Guoládatnjárgga siseatnamiidda dahje mearra-

riddui. Juohke stuorra eanangáhppálat mii gulai oro-

hahkii juhkkojuvvui bearrašiid siiddaid gaskkas. Guoh-

tuneatnamat ja eananriggodagat juhkkojuvvojedje soga

árbevirolaš vugiid mielde. Juohke bearaš oaččui bivdo-

ja guolástanguovlluid ja guohtuneatnamiid, mat led-

Anna Afanasyeva, jorgalan eaŋgalasgielas: Jorunn Eikjok

Guoládaga sámiid eallin

ovdal bággofárrehemiid