69 / 72
Sámis
17–18/2014 69
KOSER I I JA
Ritva Nystad
fearána, ovdalgo olmmoš čaimma lohpidii viežžat
rivttes olbmo telefovdnageahčái. Ja jus suollemas
áššiid birra galggai hállat, de fertii njáhkat bálddalas
latnjii dan botta go áhčči guovttos etniin geahčaiga
tv-ođđasiid, ja johtasa gokčat uksagaskii. Ain joaŧkka
skuvlii álggedettiinan sáhtten čohkkát idjabotta nie
hállamin muhtin Unjárgánddain. De lei šiehttat goas
moai fas gulahalle telefovnna bokte ja fáktet telefovn-
na amaska vátnenguovttos deaivat vástidit telefovd-
nii aitto dalle. Lea váttis jáhkkit ahte dat lea nappo
golbmanuppelot jagi áigi.
"FÁMTIENTI" JA EDB-OAHPAHUS
Nuoraidskuvlla gaskamuttus šaddagohte máŧketele
fovnnat hui čaffadat. Lávejin áhčči Siemens máŧketele
fovnna luoikkahit. Das lei mearehis guhkes anteanna,
ja dainna sáhtii dušše čállit stuorra bustávaiguin. Dasa
lassin fertejin fáktet teakstadieđuid guhkkodaga, go
daid sádden lei hirbmat divrras. Nokia lei dieđusge
čáffadeamus mearka, ja buot buoremus lei Nokia 5110
"fámtienti". Sii ledje mu mielas nu vuorbbálaččat, go
dasa gulai "gearpmašspeallu". Mii láviimet vurrolagaid
speallat dan skuvlla friijabottuin. Ulbmilin lei stivret
gearbmaša telefovdnaboaluiguin ja go dat deaivvai
borrat ebela, de gearpmaš guhkkui.
HEI, SURGAT! RÁVDNJI
nohkagođii máŧketelefovnnas,
inge leat dohppen láddára mielde. Geahččalan reh-
kenastit birgengo dán bargobeaivvi 13 % elrávnnjiin.
Soaittán birget, jus in riŋge geasage. Muhto de riŋge
irgi ja jearrá eango moai deaivvat campusis maŋŋá
barggu ja vázzil fárrolága. Son dadjá iežas váldit beat-
naga mielde. Dat lea stuorra, čáppa, ruškes loddebea-
na. Ja nu moai šihtte.
RIŊGEN
Leatgo goassege imaštallan makkár árgabeaivi livč
čii máŧketelefovnna haga? Dássážii lean navdán ahte
birgešin buorre muddui máŧketelefovnna haga, muh
to dál in leat šat nu sihkar. Ieš lean riegádan 80-logu
gaskamuttus, ja muittán bures mo lei ovdalašáigge.
Interneahta birra ii lean diehtu, muhto juohkehaččas
lei telefovdnabeavdi feaskáris, man alde stohpotele
fovdna lei. Telefovnna bálddas lei lossa, buoiddes tele
fovdnakataloga. Min telefovnnas eai lean nummar
boalut. Dasa galggai suorpma coggat ja jorahit num
marrieggá, dassái go lei časkán olles nummara. Dalle ii
heiven vaikko goas riŋget olbmuide, muhto fertii baic-
ce ovdagihtii skuvlašiljus šiehttat vuogas áiggi.
OKTII MUS LEDJE
ilolaš ođđasat ja go nuppi geažis
gullui olmmoš vástideamen, de áŋgirit muitalin olles
Máŧketelefovnnat
ja ruškes beatnagat