68
Sámis
17–18/2014
dovdamuš. Dat hilgáduvvomat maid measta
gáđaštit, maid don atnet nu sakka gierrásab
bun go dolkama. Álgge vuot oktii dien agibeai
vái váilevaš giitaleami; jurdil: gal sáŋgárin
doalaha bissut, go vel duššu lei sutnje fal ágga:
su maŋimuš riegádeapmi. Muhto viessalan
luondduriika váldá ráhkkásaččaid alcces fas,
dego eai livčče šat návccat dan guktii dah
kat. Leatgon dasto doarvái jurddašan Gaspa
ra Stampa, ahte muhtin nieida gean su gieris
guđii, dieid ráhkkásaččaid bajimus ovdamear
kan dovdá; ahte šattašin dego son? Eaigoson
juo galggaše diet boarráseamos duskkit eanet
buvttihit? Lea juo áigi min láđđásit luohpat
ráhkkásis, dan libaidemiin gierdat: nugo njuol
la suonas vuordá vai oppa geldosisttis livččii
eanet go ieš. Orrun go ii leat mihkkege.
Jienat, jienat. Gula mu váibmožan nugo fal ba
sit gulle, nu ahte máilmmi čuorvvas loktii sin
áibmui; muhto sii čippostedje ain, suohpahea
mit, eaige berostan,
nu
gullevaččat ledje. Guhk
kin das ahte don
Ipmila
gierddašit jiena. Muhto
šohkuma guldal, oktilis cealkima mii jaskosis
hupmá. Du ala dat šoavvu nuorra jábmiin dál.
Gosa lávkejitge, iigo de japman dutnje sálle
mus muosis Romá ja Napoli girkuin? Dahje juo
badjánii du ovdii čálus dego gieskat diet dáv
val Santa Maria Formosas. Maid dat mus? Hil
ljánit mun dien veari neagu vel duššadan, mii
dal sin vuoiŋŋaid mu jođu soames háve veaháš
hehttešge.
Lea gal ártet heaitit eatnanlaš eallima, aiddo
dal de ohppojuvvon dábiid čuovvuma, addi
mis olbmuid boahtteáiggi mearkkašumi ruvs
suide ja eará aiddonas lohpádusomiide iige
šat leat dat mii lei loahpahis fuollan gieđaid
gaskkas, ja vel iežas namage hilgut dego cuov
kanan duhkorasa. Ártet guođđit doaivagiid sá
vakeahtta. Ártet buot dan mii geasuhii, oaidnit
nie luovus áimmus saddimin. Ja jápmindilli
lea váivválaš ja dievva divodemiid, vai beassá
dovdat unnánas agálašvuođa. – Muhto ealli
diŋggat feilejit álo bidjat menddo garra erohu
said. Eaŋgalat gul eai ovtto diđeš, johtetgo sii
ealliid vai jábmiid searvvis. Agálaš rávdnji gai
ku goappat birrasis álohe buot agiid fárrosis ja
hávkada goappáge jienaid.
Loahpas sii eai min dárbbaš, diet árraman
nit, hilljánit eatnanlaččas eaidá dego boatka
na liggosit eatnis. Muhto mii guđet dárbbašat
suollemasaid nu stuorráid, geaidda moraš nu
dávjá lea ávdugas ovdánupmi – birgetgo mii
dan haga? Duššigo dat máinnas, ahte vuosttas
duostilis šuoŋat luddeje goldna galdnama
go Linosa čirro dolin, ja easka dan hirbmo
sis masa goase ipmilaš nuorra báifáhkka agás
jávkkai, dát guorusvuohta gárttai dan šlivgasii
mii min dál geasuha, jeđđe ja veahkeha.
Friedrich Hölderlin
Mnemosyne
(fragmeanta)
Sámás: Luobbal Sámmol Sámmol
– Samuli Aikio 1998, unnánaš divodemiiguin
Mearka mii leat, čilgemeahttun
gibuheamet leat ja goas eat
massán giellamet vierrásiid gaskkas.
Juos oainnat olbmuid alde
lea soahti almmis ja áŋgirit
mánut johtet, de hupmá
mearra maid ja eanut fertejit
oaliset gávdnat. Fal ovttas
ii leat eahpádus. Dat máhttá
jorahit dan beaivvis beaivái. Illá dárbbaša
lága. De lasta šuokŋá ja áikkat čirrot dasto
jassaravddain. Dasgo eai almmálaččat
buot veaje. Jápmevaččathan gerget
gahčahatravdii ovdal. Nu dat de jorggiha,
skádja, daiguin. Guhkki lea
áigi, de dáhpáhuvvá fal
duohta.
”
”
”