Sámis 19-20

Sámis

19–20/2015

sápmelaš gii čohkká kantuvrras dahje vuodjá meahcce-

vuojána, go áiggit leat rievdan ja árvvut ge dađe miel-

de. Dattege lea stuorra oassi min álgoálbmotvuođas

čadnon juste luonddu gullevašvuhtii ja dan ávkkástalla-

mii. Dan duođašta erenoamážit giella.

Muhto mo de go galgá álgit ealáskahttit sámegiela dak-

kár guovlluin gos dat illá šat oppa geavahuvvo? Mak-

kár giela de galgá oahpahit ođđa giellageavaheaddjiide?

Ii oro anolaš ja ávkkálaš oahppat 300 sáni sierranaš

muohtašlájaid birra, ja vaikko lea sihke somá ja eksoh

talaš dovdat moaddelot sáni joga iešguđetlágan rávnj

jid, guoikkaid ja njaviid birra – ja nuppe dáfus jaskkadit

golggadeaddji savvoniid, goatniliid ja dábbaliid birra –

de ii dainna gielain máhte muitalit iežas nama ii ge fid-

ne ostojuvvot láibbi buvddas. Dan dihtii ohppet ođđa

oahppit dábálemos sániid ja dajaldagaid sámegillii, ja

go deaividit váddásebboš giellagovaiguin ja árbevirolaš

dadjanvugiiguin mat dáidet vel oahpaheaddjái ge leat

apmasat, de sii baicce jorgalastet majoritehtagielas da

jaldaga nu ahte čudjet sámegiel sánit dáro-, ruoŧa- dahje

suomagiel cealkkavuogádaga mielde.

Jorgaleapmi ja dan hástalusat

Juste jorgaleapmi lea ge okta váldo gillariin giellaealás-

kahttimis, go menddo dávjá geavvá nu ahte álgoálbmot

gielat mainna leamaš vearba guovddážis, jorgaluvvo-

jit majoritehtagiela vuogádaga mielde measta jo sánis

sátnái nu ahte vearbbaid sadjái deattuhuvvojit nome-

nat. Lihkastagat ja giela eallivuohta rievdá guhkkelii ja

guhkkelii eret vuođđogielas, ja ealasvuohta nuppástuv

vá jorgaluvvon (amas)giellan dan sadjái go doalahit iežas

erenoamašvuođaid. Dát leamaš dađebahábut boađusin

máŋgga unnitlogugiela oahpahusas, ja jus dušše geava-

ha kvantitehta mihtuid árvvoštallat giellaealáskahttin-

prográmmaid lihkostuvvama, de sáhttá áibbas dájuhuv

vot. Na, goit dájuhuvvot dan dáfus ahte lea go duođaid

ealáskahttimin árbevirolaš giela vai ráhkadeamen ođđa

giela mas leat ovddeš sánit muhtun muddui, muhto

man vuorraset olbmot illá dovdet dahje áddejit dan dih-

tii go ođđa gillii leat boahtán nu olu earálágan dadjan-

vuogit, cealkkahámit ja luoikkahuvvon giellagovat.

Máŋga giellasosiologa čuoččuhit ahte maoriid giela

ealáskahttin ii leat lihkostuvvan go eai measta leat las-

sánan giellageavaheaddjit oppanassii ge. Sii baicce čuju

hit omd. Hawai’ii gos giellageavaheaddjiid lohku lea

gorgŋon sakka. Jearaldat lea dattege ahte makkár mih-

tidanvugiid leat dutkit geavahan go celket duomu mii

giellaovddidandoaimmaid lea lihkostuvvan ja mii ii.

Ášši lea buorre ovdamearka dasa man dehálaš lea geava-

hit sihke kvantitatiivva ja kvalitatiivva metodaid go gal-

gá árvvoštallat humanisttalaš prošeavttaid. Giellaealás-

kahttimis leat máŋga beali. Jus dušše geavaha hálliid lo-

gu almmá dutkkakeahttá maid leat oahppan ja makkár

giela hállet – eará sániiguin daddjon; giela kvalitehta

árbevirolaš sisdoalu ja doaimma ektui – de sáhttá oal-

le jođánit gártat áibbas boastu bálgáid ala. Mu vásá-

hus Aotearoain lea áibbas nuppelágan go maid giel-

ladutkit čuoččuhit. Maorit leat lihkostuvvan giella

ealáskahttimiin! Sii leat lokten giela árvvu, dat geava-

huvvo almmolaš oktavuođain almmá dulkokeahttá

eŋgelasgillii, maori sánit ja doahpagat leat váldon atnui

riikka eŋgelasgiel-hálliid gaskkas ge, ja giellaáŋgiruššit

rahčet dan ala ahte árbevirolaš dadjanvuogit galget

seailluhuvvot ja heivehuvvot ođđa geavahussii.