Sámis 19-20

Sámis

19–20/2015

ti čoahkkimis gal mun ge journalistan vásihin ahte diet

giellačuolbma lei dat mii heađuštii gulahallama áššiid

ektui, go ii lean nu álki sirdit áššiid sisdoalu sámegie-

las espánnjagillii, ja seamma nuppi guvlui. Vaikke diet

lei čuolbma Port Alberni čoahkkimis, de ii dattege lean

aiddo dat mii hehttii gulahallama.

INDÍGENAS BLANCAS

Post Albernis mun gáttán riegádii doaba "indígenas

blancas", "the white indians", "vilges indiánat". Eat mii

gal lean fuobmán Gaska- ja Mátta-Amerihká indiá-

naid geahčastagain vuosttas beaivvi ahte sii livčče eah-

pidan min leat eamiálbmoga ovddasteaddjit. Ruonáeat-

nama inuihtain, geaiguin mii jođiimet fárrolagaid Ka-

nadai, gal ledje ámadajuin earáláganat go vilges olbmot.

Sin gal eai dárbbašan eahpidit. Ruonáeatnanlaččat gal

eai eahpidan sápmelaččaid eamiálbmotvuođa, go sin-

guin sápmelaččat ledje oahpásmuvvan ovdal muhtin

davviriikkalaš oktavuođain. Sii dihte ahte min gaska-

vuohta davviriikkaide lei seamma go sin, kolonisere-

juvvon eatnamat ja álbmot. De deivet Gaska- ja Mát-

ta-Amerihká indiánat vilges olbmuid eamiálbmogiid

čoahkkimis, sápmelaččaid, ja olus han vel leat.

MANNE NU STUORRA SÁMI DELEGA

ŠUVDNA?

Sámi delegašuvdna, ovddastettiin golmma riikka sápme

laččaid, han šattai čoahkkima stuorimis delegašuvdnan.

18 riikka eamiálbmoga ledje ovddastuvvon. Čoahk

kima njuolggadusaid olis han galggai juohke riikka

eamiálbmot sáddet mearriduvvon logu sáttatolbmuid.

Nu sápmelaččat ledje ožžon eambbo oasseváldiid go

várra livčče galgan, go ledje okta álbmot golmma riik-

kas. Dát sáhtii lean eaktodáhtolaš dáhttu čoahkkima

lágideaddjiid bealis. Máilmmečoahkkima váldu lági

deaddji, Kanada indiána

George Manuel,

lei Kanada

indiánaid, National Indian Brotherhood čoahkkimis

ožžon bargun geahččalit organiseret vuosttas máilm

mečoahkkima. Ii George Manuel ge dáidán diehtit nu

olu sápmelaččaid birra ovdal go 1972 lei Stockholm-

mas ON birasgáhttenčoahkkimis. Dalle oahpásmuvai

IWGIA jođiheaddjái Helge Kleivanii, dáža gii dovd-

dai bures sápmelaččaid dili ja sin rahčamušaid. Helge

Kleivan lea muitalan ja čállán WCIP vuođđudeami bir-

ra, man vuođđudančoahkkima ieš ge čuovui. Mun lean

dulkon su dieđuid dan láhkái ahte sápmelaččat, ovttas

Ruonáeatnan inuihtaiguin, sáhtte lean dehálaš resur-

san máilmmeorgansašuvnna riegádahttimii, go Klei

van oaivvildii dáppe ledje hárjánan organisašuvdna olb-

mot. Helge Kleivan organisašuvdna IWGIA, Riikkaid

gaskasaš bargojoavku eamiálbmogiid várás, lei ge duo

gáš veahkkin čohkket eamiálbmogiid Port Alber-

Edel Hætta Eriksen.