32 / 92
32
Sámis
19–20/2015
Mii ieža eat ane árvvus sámegiela
Lea imaš go Sámis hállojuvvo nu uhcán eatnigieldimen
šuvnna birra ja baicce nu ollu das mo sámegiella geava-
huvvo ja oahpahuvvo nubbin- ja amasgiellan, dego dal
mahkáš dan duohken livččii giela bestojupmi. Eat mii
arvva dego maori-álbmot mearridit ahte muhtun sere-
moniella oktavuođain dohkke dušše min iežamet giel-
la, dulkokeahttá, danin go dasa mearriduvvo symbolalaš
árvu. Dan dihtii leat measta buot maorit oahppan sih-
ke guovddáš rohkosiid ja lávlagiid iežaset gillii, muhto
gávdnojit dievva sápmelaččat geat vuostálastet oahp-
pamis oppa
Sámi soga lávlaga
ge sámegillii. Min giel-
la ii oaččo árvvu ovdal go mii ieža dan dovddastit dasa,
muhto jearaldat lea ahte leat go mii gergosat dan dah-
kat. Jurddaš jus dohkkehuvvošii sápmelaččaid gaskkas
ahte omd. rabašii čoahkkimiid ja konferánssaid dušše
sámegillii – áinnas vaikko máŋgga sámegillii, muhto
almmá dulkokeahttá ieš buresboahtinsávaldaga ja dan
mii vástidivččii maoriid rohkosii čoahkkima lihkostuv-
vama ja buriid bohtosiid hárrái.
Aotearoas fuomášedje ahte jus sii masset maorigie-
la, de dan mielde jávká máŋggaid čuđiid jagiid čađa
čohkkejuvvon viisodat man gávdná dajaldagain, doah-
pagiin, muitalusain ja máidnasiin. Seammaláhkai lea sá-
megielain, dasa lea maid viisodat vurkejuvvon, de dan
dihtii lea buot dehálemos gielladoaibma bisuhit eat-
nigiel-hálliid, go dasa ahte duođaid áddet idiomaid ja
giella-spesifihkka áššiid – dasa gáibiduvvo vuđolaš giel-
lamáhttu ja kulturdovdu.
Min giella dasa lassin lea hui vuogas giellastoahkan-gas-
kaoapmi, geažidemiid, mohkkasaddamiid ja bonjaste-
miid dáfus, dat lea – nugo Áillohaš rohkki máŋgii dajai
– dego sivdniduvvon poesiija várás. Maiddá mii sámit
fertet eanet deattuhišgoahtit giela profešonaliserema,
go otná giellapolitihka credo ja gáibádus ahte visot gal-
gá leat nu álki ja oktageardán, omd. oahpponeavvuin,
dat gal doalvu min hevvui, dahje goit dahká min giella-
geavaheami hui ovttadimenšunálan.
Áigi orru jorramin dan guvlui ahte mii amasgilli, dáro-
suoma- ja ruoŧagillii, čilget ja almmuhat čielggadusaid
das ahte man mávssolaš sámegiella lea ja manin lea
dehálaš dan seailluhit. Muhto dan botta go čielggadusat
čállojit, dan botta, aistton dáža, nealgu gussa hiŋgalii.
Robyn Bargh
Robyn Bargh vuođđudii Huia
girjelágádusa ovttas isidiinnis
1991:s. Dál son lea geassádan
beaivválaš jođiheaddji doaim-
mas, muhto lágádus gal ain
bissu. Lei ovtta gaskka sáhka
bargat ovttas eará álgoálbmot
lágádusaiguin, muhto dat áigu
muš ii dattege ollašuvvan.