Sámis 19-20

Sámis

19–20/2015

misk lyrikk i det 20. århundre

, ja ovtta artihkkalis seammá

jagi, ahte sámi girjjálašvuođa našunála kánon, guovddáš

sámi girjjit, govvidit ja ovddastit sámi kultuvrra mii lea

sámi guovlluin gos dáruiduhttin ja assimilašuvdna eai

leat doaibman nu garrasit go ovdamearkka dihte vuot-

na- ja riddoguovlluin. Skådena mielde deattuhuvvo dat

mii lea eksohtalaš, earalágan, nostalgalaš ja ahte sámit

leat luondduálbmot, ja ahte dát addá gáržžes gova sá-

mi girjjálašvuođas ja olggušta sámiid geat eai identifi-

sere iežaset dáid doahpagiid mielde. (Skåden 2004b;

Skåden 2004a.) Harald Gaski lea čállán máŋggaid ar-

tihkkaliid main son ohcala eanet almmolaš ságastalla-

ma ja kritihka sámi girjjálašvuođa birra. Son oaivvilda

ahte dat lea dutkama servodatberoštumi váldoášši (Gas-

ki 1991: 138). Son maid dadjá ahte eai buot sámi čállit

leat dáhtton áššálaš kritihka, ahte leat baicce atnán dan

unohassan. Son čállá artihkkalis "Samisk kultur, littera-

tur og kritikk: "En av de største fallgrubene i kulturak-

tiviteten til små folkegrupper er at den interne kritik-

ken blir nærmest ikke-eksisterende, og at det heller ik-

ke oppmuntres til kritisk virksomhet mht. kunstnerisk

aktivitet" (Gaski 2015:5). Sámi servodat ii leat stuoris,

ja dalle sáhttá leat váttis dutkái árvvoštallat čálli gean

dovdá, jos čálli ii liiko go su teaksta árvvoštallojuvvo

kritihkalaččat. Dát lea juoga mii buktá hehttehusaid sá-

mi girjjálašvuođa ovdáneapmái. Gaski lea maid moa

nat artihkkaliin namuhan nuppi hástalusa, mii lea

vejolašvuohta ovddidit girjjálašvuođa ja dahkat juoidá

erenoamáš, sámi kultuvra vuođđun: mo sáhttá ráhka-

dit ja ovddidit kritihka mas lea sámi perspektiiva? Dát

jurdagat gullet rávdnjái mii lea leamaš álgoálbmotdut-

kiid gaskkas maŋimuš 25 jagi; mo sáhttá hábmet sierra

álgoálbmotparadigma ja álgoálbmotmetodologiija aka-

demiijas.

Sámegiela ja girjjálašvuođa studeanta Saia Stueng lea

maid ožžon mus gažaldaga: mat leat sámi girjjálašvuođa

hástalusat? Son namuha ahte sámi girjjálašvuohta ii

leat nu dovddus. Ii ge leat ollu mii lea filmatiserejuv-

von. Son jurddaša ahte mii eat duostta menddo ollu

kritseret sámi girjjálašvuođa, mii baicce movttiidahttit

čálliid, danne go mii eat háliit ahte dat galgá leat heittot,

das galgá leat árvu. Son maid oaidná hástalussan ahte ii

leat ollu sámi girjjálašvuohta mii lea boarráset nuoraid

várás, ii ge leat ollu mii lea čállojuvvon nuorra nissoniid

perspektiivvas.

Lean sádden gažaldaga moadde sámi čálliide maid,

muhto ožžon vástádusa ahte leat diliheamit, ii leat

sihkkar sii astet vástidit. Čujuhan dasto dasa maid Sig

bjørn Skåden, sámi čálli gii maŋimuš áiggi lea eanemu-

sat beaggán Norggas, muitalii diibmá Davvi-Norgga

kulturkonferánssas. Su sáhkavuorru lei earret eará dan

birra makkár hástalusat leat go galgá eallit čállin Norg-

gas. Son namuhii erenoamážit ekonomiija, ja dat dahká

hástalussan eallit čállin, go bálká lea nu heittot (Skåden

2014). Čálli Rauni Magga Lukkari deattuha ahte lea

hástalus go sámegielat girjjálašvuođas leat unnán lohk-

kit ja ollu sápmelaččat eai beroš lohkat girjjiid iežaset

eatnigillii. Danne son vuoruha ahte su girjjit maiddái

galget jorgaluvvot nu mo dárogillii. (Lukkari ja Fredrik-

sen 2010: 4.) Kirste Paltto dajai ovtta jearahallamis

1998s ahte son váillaha sámi čálliin eanet kritihka kolo-

nialisma, kristtalašvuođa ja leastadianisma vuostá (Kai-

lo ja Helander 1998: 40). Son lea sámi čálli gii eanemu-

sat lea buvttadan sámi girjjálašvuođa. Son dadjá

Ávvir

aviissas 2011, go sus lei 40 jagi ávvudeapmi girječállin,

ahte ádjána guhká ovdal go girjjit begget mediain. Son

maid sávašii eanet árvvoštallamiid oažžut iežas sámegiel